Toidutootja kurdab: Eestis kehtib juba toidumaks

Saaremaa või.

FOTO: Peeter Langovits

Saaremaa Piimatööstuse tegevjuhi Ülo Kivise sõnul kannatavad Eesti inimesed ja tööstused liiga raske maksukoorma all. Sealjuures peab ta meie kõrget käibemaksumäära juba sisuliselt toidumaksuks. 

Kuna Eestis kehtib kõigile toidukaupadele 20- protsendiline käibemaks, on sisuliselt tegemist toidumaksuga, leidis Kivine Tööstuse Äriplaani konverentsil peetud ettekandes. Ta tõi võrdluseks välja, et näiteks Maltal ja Suurbritannias käibemaks toidukaupadele puudub sootuks.

Hollandis on toiduainete käibemaks 6 protsenti, Austrias 10 protsenti ja Soomes 14 protsenti. «Kui me võrdlemegi Eesti hindu Soome omadega, ja üllatume, et meie hind on kohati kõrgem, siis ei tasu unustada, et meil on ka 6 protsenti kõrgem käibemaksumäär,» selgitas Kivine. Seetõttu pakkus ta välja, et riik võiks toidukaupadele luua käibemaksuerisuse, mis üle Euroopa on väga tavaline. 

Piimatöösturi kriiitka alla jäid ka pakendiaktsiis, kõrged aktsiisimaksud energiatoodetele ja suhkrumaks. Juba praegu on meil tema sõnul Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad pakendite taaskasutusmäärad. «Suhkru, soola ja rasvamaks on selgelt vajalikud vaid selleks, et Exceli tabelis tulud kokku korjata. Mingi tarbimist vähendavat mõju sel pole,» arvas mees.

«Minu arvates meil ongi valesti see, et oleme küll rahva ja riigina teel rikkuse poole, aga me ei jõua sinna, kuna maksudega võetakse kõik vahepealt ära,» rääkis ta, lisades, et peamiselt korjataksegi maksud kokku vaesematelt või keskmise sissetulekuga inimestelt, selle asemel, et maksustada rohkem jõukaid kasvõi vara- ja kinnisvaramaksude kaudu.

Saaremaa Piimatööstuse selle aasta tulemusi hindab Kivine heaks. Ka tuleviku suhtes on ta optimistlik. Erinevalt paljudest teistest Eesti piimatootjatest, kes tungivad jõuliselt uutele eksootilistele Aasia turgudele, keskendub Saaremaa eeskätt koduturule ja lähiümbrusele: Skandinaaviamaad, Läti ja Leedu.

«Ma ei ole suur Jaapani ja Hiina fänn. Nad võtavad ühe juustukohvri, proovivad. Võib olla tellivad ka konteineri või kaks, aga see on ka kõik. Kui me peaks seadma oma fookuse, siis see võiks olla Skandinaavia. See on efektiivsem, kui uute ja võõraste turgude avastamine,» kirjeldas Kivine strateegiat. Eesmärk on teha kõrge kvaliteediga bränditooteid, isegi ökotooteid. «Me ei taha teha juustu, mida müüakse kollase hinnaga.»

Kivine puudutas ettekandes ka tööjõunappuse probleemi ja palgasurvet. Töötajate palka lubas ta järgmisel aastal tõsta 6,5 protsenti. Raha selleks võetakse elektri, gaasi ja kanalisatsioonikulude kokkuhoiult. «Me peame selle kokkuhoiu leidma, töötajate palk on väga oluline,» lõpetas ta. 

Tagasi üles