GRAAFIK: Eestis jätkub priske majanduskasv

Foto: PantherMedia / Scanpix

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2 protsenti, teatas statistikaamet.

SKP jooksevhindades oli kolmandas kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele (kasv 0,3 protsenti), 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2 protsenti.

Nii nagu eelmises kvartaliski panustas SKP kasvu enim ehitus, kus oli kolmandat kvartalit järjest kiire kasv. Märkimisväärselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasema tugeva kasvuga tegevusalad: info ja side, mäetööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Lisandväärtuse kasv oli endiselt suurim mäetööstuses.

Pidurdas energeetikasektor

Majanduskasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal. Kuigi jooksevhindades lisandväärtus energeetikas kasvas, mõjutas hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises lisandväärtust negatiivselt. Reaalväärtuses SKP kasvu pärssisid ka kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse, muude teenindavate tegevuste ja finantsvahenduse tegevusala.

Kuigi netotootemaksud jooksevhindades kasvasid, pidurdasid need hinnamõju arvesse võttes SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.

Hinnamõju arvestades jäi kaupade ja teenuste eksport kolmandas kvartalis samale tasemele nagu aasta varem. Kaupade ja teenuste import suurenes 4,2 protsenti peamiselt metallide, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisseveo toel. Väliskaubanduse suurim negatiivne mõjutaja oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljavedu. Netoeksport ulatus ligikaudu 300 miljoni euroni, mis on 5,2 protsenti SKP-st.

Tootlikkus tõusis natuke

Hõivatute ja töötatud tundide arv kasvasid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühesuguse tempoga, kuid siiski aeglasemalt kui SKP. Seega suurenes reaalne tootlikkus hõivatu kohta 1,6 protsenti ja töötatud tunni kohta 1,9 protsenti. Kuna tööjõukulud kasvasid kiiremini kui reaalne tootlikkus hõivatu kohta, jõudis nominaalse tööjõu ühikukulu kasv 4,8 protsendini.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal seitse protsenti. Sisenõudluse kasvu eestvedajaks oli kapitali kogumahutus põhivarasse. Kuigi mittefinantsettevõtete sektoris põhivara soetus vähenes, kahanes olulisel määral ka põhivara müük, mistõttu kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas kolmandas kvartalis reaalväärtuses 13,2 protsenti.

Investeeringud suurenesid kõikides sektorites, kuid enim toetasid nende kasvu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning mittefinantsettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3,5 protsenti. Suurimat positiivset mõju avaldasid kulutused rõivastele ja toitlustusele, enim pidurdasid kasvu kulutused alkoholile ja tubakale.

Kindlustunne on stabiliseerunud

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli tugeva majanduskasvu jätkumine kolmandas kvartalis ootuspärane. «Majanduses on kindlustunne sel aastal küll paranenud ning on tublisti üle pikaajalise keskmise, kuid teisel poolaastal on kindlustunde tõus stabiliseerunud,» tõdes ta. 

Kolmandas kvartalis pidurdunud ekspordikasvu põhjendab Mertsina mobiilsideseadmete väljaveo tugeva langusega. Tema sõnul oleks ilma selle kaubagrupita eksport teinud kolmandas kvartalis korraliku kasvu. «Viimase aasta jooksul on mobiilsideseadmete uued tellimused vähenenud, mistõttu võib eeldada nende väljaveo languse jätkumist ka lähiajal.»

Kuna tööjõukulud on suured ning tööjõudu napib, siis tulebki tootlikkust suurendada, märgib analüütik kerget tootlikkuse tõusu hinnates. «Suurem tootlikkus võimaldab maksta töötajatele kõrgemaid palkasid ning parandada nende elatustaset. Tootlikkuse kiirem kasv aitab tõsta potentsiaalset majanduskasvu. Samuti parandab kõrgem tootlikkus majanduse vastupidavust võimalikele šokkidele,» kirjeldas Mertsina.

Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud 4,8 protsenti. Swedbanki prognoosi järgi tuleb käesoleva aasta majanduskasvuks 4,2 protsenti. «Järgmiseks aastaks prognoosime tugeva sise- ja välisnõudluse toel 3,5-protsendilist majanduskasvu,» sõnas Mertsina.

Ülekuumenemise oht ei ole möödas

Eesti Panga analüütiku Kaspar Oja sõnul ei tähenda majanduskasvu aeglustumine, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud. 

«Neljanda kvartali alguses hindavad ettevõtted tööjõupuudust hoopis suuremaks ning koos sellega on tugevnenud palgasurve. Teenindussektori hinnangud tööjõupuudusele sarnanevad eelmise majandusbuumi tipptasemega,» põhjendas analüütik.

Tema sõnul peaks sellises olukorras valitsus jälgima väga, et eelarvepoliitika ei suurendaks ülekuumenemise ohtu. «Arvestades majanduse paranenud olukorda ja eurorahade laiemat kasutuselevõttu, võiks riigieelarve olla nominaalselt ülejäägis,» märkis ta.

Neljanda kvartali kohta teada olevad andmed näitavad, et mõnevõrra on aeglustumas seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv, sõnas Oja. «Töötlevas tööstuses seevastu püsivad ettevõtjate ootused toodangu kasvu suhtes kõrgel ning oktoobri tööstustoodangu andmed osutavad lausa töötleva tööstuse kasvu kiirenemisele.» 

Tasakaalustab ettevaatlik tarbijakäitumine 

«Eratarbimise kasvutempo kolmandas kvartalis küll kiirenes, kuid tarbimiskulutuste kasv jäi töötajate palgatulu kasvule siiski endiselt mõnevõrra alla,» märkis kolmanda kvartali tulemuste osas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik Madis Aben. 

Tema sõnul viitab see elanike ettevaatliku tarbimiskäitumise jätkumisele, kuigi tarbijate kindlustunne on viimase pooleteise aasta jooksul stabiilselt paranenud. «Valdavalt on kindluse tõus tulnud positiivsematest uudistest majandusarengu osas nii Eestis kui meie lähiümbruses. Ettevaatlikkus aga maandab nõudluse järsu languse riske,» sõnas Aben.

Küll aga tõdes ta, et vaatamata sisenõudluse kasvu kiirenemisele jäävad Eesti majapidamiste, ettevõtete ja valitsussektori tarbimis- ja investeerimiskulutused siiski sissetulekutele alla, mistõttu eksporditulud ületavad kulutusi impordile ning Eesti majandus on ülejäänud maailma suhtes netolaenuandja.

«Selle säästliku käitumise valguses ei tohiks olla põhjust muretseda majanduse ülekuumenemise üle, kuna sisenõudluse järsu pidurdumise riskid on madalad,» leidis rahandusministeeriumi analüütik erinevalt Eesti Panga omast.

Tema sõnul on majanduskasvu kiirenemine sellel aastal pakkunud positiivseid üllatusi kogu maailmas ja järgmise aasta jooksul peaks paranev väliskeskkond toetama ka Eesti majandust.