Eesti Energia tõmbas varrukast jokri? (2)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enefit Green juhatuse esimees Aavo Kärmas
Enefit Green juhatuse esimees Aavo Kärmas Foto: Tairo Lutter

Kui seni on Eesti Energia oma taastuvenergia tütarettevõtte tulevikuplaanidest rääkides võrdlemisi napisõnaline olnud – põhjendades seda börsiplaaniga –, siis täna andis ettevõtet viis kuud juhtinud Aavo  Kärmas aimu mõnest ideest, mis võiks Tootsi tuulepargi kõrval kvalifitseeruda ettevõtte plaanide B, C ja D-na börsile minekul.

«Kui me vaatame seda, mis toimub taastuvenergias, siis selles valdkonnas on energeetika tulevik – taastuvenergia areneb meeletu kiirusega,» märkis täna toimunud pressikonverentsil Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte juht Aavo Kärmas, kes juhib ettevõtet juuli algusest. «Küsimus on nüüd meie ettevõtte jaoks selles, kas me tahame selle tulevikuga kaasas käia või mitte.»

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et Eesti Energia on kontserni tasandil välja öelnud, et soovib järgmise viie aasta jooksul ehk 2021. aastaks tõsta alternatiivsetest allikatest toodetava energia hulka praeguse 13 protsendi pealt 40 protsendini. «Ka meil on selle väga suure eesmärgi äratoomisel oma kindel roll.»

Vaatab Eestist kaugemale

Varem Enefit Taastuvenergia nime kandnud ettevõtte võttiski nimemuutuse ette sel eesmärgil, et otsida selleks potentsiaalset kasvu Eesti asemel hoopis välisturgudel. «Tulevik pakub meile võimalusi arendada ja laiendada oma tegevust ka teistele turgudele peale Eesti,» märkis Kärmas.

Tema sõnul on nüüd Enefit Greeni nime kandev Eesti Energia tütarettevõte üks kõige mitmekesisema tootmisportfelliga taastuvenergia tootja kogu Baltikumis. «Me toodame täna energiat tuulest, me toodame energiat puiduhakkest, jäätmetest, meil on hüdroenergia ja kõige uuem asi, mis on meie portfelli lisandunud sellel aastal, on päikeseenergia,» kirjeldas ta.

Küll aga vaatab ettevõte oma tulevikuplaanides Baltikumist kaugemale, ka Poola ja Soome poole. «Me oleme täna 15 aasta jooksul taastuvenergiat valdavalt arendanud Eestis, oleme otsapidi ka Lätis oma elektrijaamaga, kuid kõige rohkem potentsiaali näeme me kasvuks hoopis nendel turgudel, kus Eesti Energia kontsern on juba ise esindatud energiamüügi kaudu,» selgitas Kärmas.

Tema sõnul on nendes riikides nii Enefit Greenile kui ükskõik millisele teisele taastuvenergiatootjale päris palju võimalusi. «Poolas täna on ligi 200 MW päikeseenergiat paigaldatud. Poola on öelnud ka seda, et nende lähiaastate prioriteet on tulla turule ka oksjonitega, kus tahetakse lisaks osta päikeseenergiat ligi 1000 MW,» kirjeldas Kärmas.

Ka Leedu tahab suurendada taastuvenergia osakaalu tuule- ja päikeseenergia arvelt lähiaastatel ligi 400 MW ulatuses ja seda samuti läbi oksjonite. «Huvitav turg on ka Soome, kes täna impordib ligi neljandiku kogu oma elektri vajadusest. Ka Soome on öelnud välja selle, et lähiaastatel plaanitakse turult osta oksjonidelt ligi 2 TW elektrienergiat,» märkis Enefit Greeni juht.

Päikeseenergias tulevik

Kuigi 2020. aastaks saab kõigi prognooside kohaselt suurimaks taastuvenergia allikaks Euroopas senise hüdroenergia asemel tuuleenergia, usub Eesti Energia selle kõrval ka päikeseenergia suurde potentsiaali. «Päikeseenergia on kõige kiiremini arenev valdkond üldse,» rõhutas Kärmas.

Ta märkis, et Enefit Greenil on päikeseenergia vallas mitu lahendust. «Ennekõike räägime siis nendest lahendustest, mis me oleme juba turule toonud. Me paigaldame klientidele päikeseelektrijaama, kus klientidel on võimalik sealt jaamast osta juba elektrit enda tarbeks ja seeläbi võita oma energiakuludelt,»  kirjeldas Kärmas.

Üks suuremaid tööstuslikke päikesejaamu on sel moel püsti pandud näiteks Estonia piimafarmi katusele, kus päikeseenergia moodustab 15 protsenti kogu ettevõtte elektritarbimisest. Päikesejaamast tulev elekter on ettevõttele ka soodsam kui võrguelekter ning kogu süsteem koosneb 644 päikesepaneelist.

«Võib juba ette öelda, et see on üks ärimudel meie ettevõttes, mis hästi kiiresti kasvab ja juba praegu on meil terve rida ettevõtteid, kes on andnud oma nõusoleku, et samasugust tehnoloogiat laiendada ka nende tootmise juures,» sõnas Kärmas.

Ka märkis Enefit Greeni värske juht, et päikeseenergia üks suuremaid eeliseid on see, et tarbijad on muutumas ise ka tootjateks, mistõttu on isegi kasutusele tulnud uus termin «prosumer» (ühendab ingliskeelsed sõnad consumer ja producer - tarbija ja tootja). Küll aga tunnistas ta, et see tekitab kindlasti suure väljakutse ka kogu jaotussüsteemile, ka ei ole veel akutehnoloogia piisavalt käepärane.

Samas põhjendas Kärmas soovi senisest enam päikeseenergiale keskenduda sellega, et seal tekib ettevõttel otsene suhe kliendiga. «Ja päikeseenergia lahendusi on oluliselt lihtsam viia teistele turgudele. Näiteks, kui me mõtleme, kui keeruline on tuulepargi ehitus või kui keeruline on jäätmebloki ehitus kuskil teistel turgudel.» See on ka üks põhjus, miks ettevõte otsustas nüüdsest rahvusvahelise nime kasutusele võtta.

IPOst ei räägi

Kuigi Eesti valitsus tegi juba kevadel otsuse viia Eesti Energia tütarettevõte kuni 49 protsendi ulatuses börsile, siis see on teema, mida ettevõte tänini kommenteerida ei taha. «Praegu käivad ettevalmistustööd ja börsile jõuame siis, kui valitsus otsustab. Ma ei taha siin isegi ühtegi kuupäeva või aastaarvu välja öelda,» jäi Kärmaski napisõnaliseks.

Mis puudutab vaidlust Tootsi tuulepargi üle – mille kohta on seni väidetud, et see oleks börsile minnes kõige väärtuslikum osa ettevõttest –,  ei hakanud Kärmas spekuleerima ka selle üle, mis sellest edasi võib saada. «Kui vaadata, mis seni on toimunud, siis seda projekti on teised ettevõtted ühel või teisel moel pidevalt püüdnud takistada, siis ma ei spekuleeriks.»

Varem pikalt Eesti Posti juhtinud Kärmas toonitas korduvalt, et nüüdsest Enefit Greeni nime kandev taastuvenergiaettevõte ei ole ühe projekti ettevõte, nagu Tootsi tuulepargi ümber käivates vaidlustes on õhku visatud. «Me pidevalt, kogu aeg vaatame, milliseid projekte meil on võimalik teha,» kinnitas ta.

Ta toob välja, et tuuleenergiaprojektidest on ettevõttel näiteks juba arendamisel ka Liivilahe meretuulepark. «Seda on juba mitu aastat arendatud,» märkis Kärmas. Ta tunnistas, et meretuuleparkide arendus on küll oluliselt keerulisem kui maismaa tuuleparkide arendamine, kuid ilmselgelt on nende näol tegu tulevikutrendiga.

«Tuuleenergias on selge trend, et tuulikud liiguvad maismaalt merele. See tähendab ka seda, et nad muutuvad järjest võimsamaks. Ka tuulikud muutuvad üha kõrgemaks,» sõnas Kärmas. Kui täna on Eesti Energia Aulepa tuulepargis 150–160 meetri kõrgused tuulikud, siis pannakse täna juba mujal maailmas püsti tuulikuid, mis on 265 meetrit kõrged. «Ka meie konkurendid, näiteks Nelja Energia arendab siin Hiiumaal oma tuuleparki,» lisas ta.

Riigi omanduses olev Eesti Energia on tegelenud taastuvenergia arendamisega 15 aastat. See sai alguse 2002. aastal esimese tuulepargi püstitamisega Virtsus. 2016. aastal lõi ettevõte eraldi tütarettevõtte Enefit Taastuvenergia, mis nüüdsest kannab nime Enefit Green. Ettevõttes töötab 91 inimest. Ettevõtte 2016. aasta elektritoodang oli 374,7 GWh ja soojuse toodang 752,5 Gwh.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles