Swedbank: maksumuudatusd langetavad ootust kõrgemale palgale

Palgakasv on endiselt kiire. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul peaks palgakasv järgmisel aastal aeglustuma, muuhulgas aitab sellele kaasa tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. 

Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4 protsenti.

Kuigi Elmiku sõnul kiire palgakasv tuleval aastal jätkub, ei ole see nii kiire kui tänavu. «Hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal tänu maksuvaba tulu tõusule oluliselt kiirenema. Nimetatud maksumuudatus peaks samas palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama,» leidis ta.  

Ka miinimumpalga tõus on 2018. aastal maksumuudatuse tõttu varasemast aeglasem. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutokuupalk järgmisel aastal umbes 5 protsenti ja hindadega korrigeeritud keskmine netopalk ligi 9 protsenti.

Mis puudutab tänavust kiiret palgakasvu, siis selle taga on Elmiku sõnul eelkõige tööjõupuudus. Näiteks teises kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase üheksa aasta suurim. «Tööjõupuudus on äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning poolte ehitusettevõtete seas. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus.»

Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus töötasu tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side valdkonnas. Vilgas ehitustegevus tõi kaasa palgakasvu kiirenemise ehituses. Riiklikud kokkulepped kergitasid haridustöötajate tasusid, selgitas Elmik.

Keskmine palgatase ei muutunud põllumajanduses, kus ettevõtete kasumid on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja vakantside määr keskmisest madalam.