/nginx/o/2017/11/28/7355071t1h97e4.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet otsustas pärast Postimehes avaldatud materjale jätta Eesti e-residentsuseta Filipiini kodaniku, kelle staatust kasutati ära sadade Eesti ettevõtete likvideerimisel. Tegemist on esimese juhtumiga, kui kelleltki on digieestlase staatus ära võetud.
«Ühe e-residendi kaart tunnistati kehtetuks,» on kõik, mida politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Olja Kivistik sai ametlikult juhtumi kommentaariks öelda.
Postimehe andmeil pole enam e-residentide nimekirjas 1981. aasta juulis sündinud Filipiinide kodanik Jann Leigh Javellana Lope. Tegemist on isikuga, kes on Postimehes möödunud nädalal avaldatud materjalide kohaselt ligi 60 Eestis raskustesse sattunud ettevõtte juhatuse liige ning olnud varem ka kurikuulsa petuportaali Crazydeal tegevjuht.
Tema vahendamisega neisse juhatustesse tegeles varem kelmuste eest süüdi mõistetud ja pikalt end Filipiinidel varjanud Alexander Vest, kes enne nimevahetust kandis nime Urmas Sääsk. Teine filipiinlane, keda ta probleemseid ettevõtteid juhtima sokutas, on naine nimega Erza Jane Maranda Gasoc.
Lope e-residentsuse kaardi tühistamise otsuse langetas politsei Postimehe andmeil möödunud nädalal ning juhtumi uurimiseks on alustatud menetlus.
E-residentsuse projekti vedajatele selline e-residentsuse ärakasutamine muidugi heameelt ei tee. Samas tõdevad nad, et 26 000 inimese seas võib ikka leiduda neid, kes ei taha seadusi järgida.
«Üks e-residentsuse programmi eeliseid ja tugevusi on selle läbipaistvus, mis teeb kõik tehingud alati kiiresti nähtavaks. Politsei- ja piirivalveamet teeb head eeltööd selleks, et e-residendiks saaksid eelkõige heas usus inimesed, kuid seaduserikkumisi lõpuni välistada ei ole võimalik. Eesti riigi võimuses on seaduserikkujate kaardid tühistada ja sellest asjaosalisi teavitada,» ütles Postimehele programmi pressiesindaja Piret Reinson.
Seadusest tulenevalt on e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle pädevad tegema riiklikku järelevalvet politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitsei ning maksu- ja tolliamet.
«Asjassepuutuvad asutused on olukorrast väga hästi teadlikud ning võtnud kasutusele ka olukorrale vastavad meetmed,» ütles Reinson kommentaariks filipiinlastest e-residentide ärakasutamisel.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik ütles Postimehele, et sagedamini kasutatakse selliseid skeeme probleemsete, st võlgades, juhtimisvigu teinud ja korraldamata raamatupidamisega äriühingute puhul.
«Äriühingute osakute võõrandamine ja juhatuse liikmete vahetamine variisikute vastu on ajendatud suuresti soovist raskendada võlausaldajatel oma nõuete maksma panemist ja mistahes riiklike menetluste läbiviimist,» märkis ta. «Oma õiguste maksma paneku perspektiivituse, eriti välisriigist pärit variisikute tõttu loobuvad võlausaldajad sageli tsiviil- ja kriminaalmenetluste algatamisest ning lepivad olukorraga.»
Variisikule võõrandatud äriühingu tegevust iseloomustab edaspidi täielik passiivsus ning enamasti kustutatakse selline äriühing peagi majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu ka äriregistrist.
Just seda probleeme tekitanud endised äriühingu omanikud ja juhatuse liikmed taotlevadki ning variisikud ja variisikutele äriühinguid vahendanud isikud võimaldavad.
Eesti e-residentsuse programm saab sel reedel kolmeaastaseks. Programmi kolmanda tegevusaasta lõpuks on meil 27 000 e-residenti 143 riigist ning e-residendid on loonud 4272 ettevõtet.
Mis kasu on e-residendiks hakkamisest?
E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Suur enamus 27 000 e-residendist ehk 88 protsenti on mehed ja 12 protsenti naised.
Peamiseks põhjuseks e-residentsuse taotlemisel on äriajamise võimalused, seda märgib oma avalduses 41 protsenti taotlejatest. Eesti e-residendid võivad lisaks ettevõtte asutamisele teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, kaugjuhtida ettevõtet ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid.