Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uued keerulised maksud sillutavad teed ümbrikupalkadele

17
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ümbrikupalk. | FOTO: Marko Saarm

Kuigi ümbrikupalkade vastu võideldakse üha rohkem, on musta töötasu osakaal meie majanduses tõusuteel. Muuhulgas võib õli tulle valada maksusüsteemi keerukamaks muutumine.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viis oktoobris läbi uuringu, kus küsiti Eesti ettevõtetelt, kui tõsiseks nad ümbrikupalga maksmist hindavad. Üldine järeldus oli see, et ettevõtjad näevad seda enda ümber järjest rohkem.

Nagu ikka, oli kõige «mustem» sektor taaskord ehitus. Enam kui pooled ehitusettevõtjad hindasid ümbrikupalga maksmise osakaalu suuremaks kui 20 protsenti kõigist tehingutest. Tõusnud on nii nende hulk, kelle hinnangul makstakse kogu palk mustalt, kui ka nende arv, kes leiavad, et althõlma läheb umbes kolmandik.

Kui toetuda maksuameti andmetele, oli näiteks tänavu juulis ehitusfirmade kogukäive 160 miljonit eurot ja veerand sellest läks ettevõtetele, mis maksavad töötajatele tõenäoliselt ümbrikupalka.

Ühelt pool kütab ümbrikupalkade maksmist tagant üldine majanduskasv ja palgatõus. Seda eriti ehitussektoris, kus kolmanda kvartali mahud kasvasid aastaga tervelt 27 protsenti. Ehitatakse üha rohkem, palgad rallivad. See ahvatleb paljusid maksude tasumisest kõrvale hiilima. Aga on ka teisi põhjuseid.

Uus maksusüsteem sunnib skeemitama

Kaubanduskoja juht Mait Palts pidi tõdema, et ümbrikupalkade maksmist hakkavad süvendama praeguse valitsuse maksumuudatused. Eelkõige võib «skeemitama» panna maksuvaba tulu tõus 500 euroni.

Lihtsustatult saavad inimesed ja ettevõtjad asjast niimoodi aru, et maksusüsteem läheb uuest aastast keerulisemaks, selgitas Palts. Seetõttu on neil tekkinud ka hirm, et maksuasju tuleb hakata rohkem arvestama, meeles pidama ja kalkuleerima, kuidas on kasulikum. Selline segadus viib olukorrani, kus nähakse, et kergem on üldse maksud tasumata jätta, arvas Palts.

«See on selgelt üks probleem, mida praegu turul nähakse. Süsteem läheb keerukamaks ja see ei motiveeri kedagi ausamalt käituma ja neid riske võtma,» rääkis ta. Kui palju uued maksud ümbrikupalkade maksmist soosivad, seda saab Paltsi sõnul hinnata järgmisel aastal. «Ma väga optimistlik igatahes ei oleks.»

Ka maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann oli Paltsiga nõus, rõhutades, et ausalt maksude tasumisel on väga oluline komponent see, kui keeruline või lihtne on meie maksusüsteem. «Kui see läheb keerulisemaks, võib ka ümbrikupalga osakaal suureneda,» ei välistanud ta. Tulumaksuvaba miinimumi tõsuga võivad kerkida üles probleemid, kus osa palka makstakse ametlikult, kuid teine osa mustalt.

Mis aga täpselt saama hakkab, ta öelda ei osanud. Küll aga lubas maksuamet kätt pulsil hoida ja laekumisi pidevalt monitoorida. «Üks osa on ka see, et me peame tegema pingutusi, et maksusüsteem oleks kõigile arusaadav ja söödav. Siis on ka mustalt tasumist vähem,» märkis Reitmann.

Ehitussektoris tahetakse kord majja lüüa

Kuigi ehitussektor on jäänud mõneti vaeslapse rolli, ei saa öelda, et ümbrikupalga välja juurimisega seal ei tegeletaks. Viimasel ajal on nii maksuamet kui ka ehitajad ise asunud aktiivselt otsima võimalusi, kuidas sektorit puhtamaks saada ja ausalt mängijate konkurentsivõimet parandada.

Ühe lootuskiirena näevad turuosalised uuest aastast jõustuvat riigihangete seadust. Seal on sees punkt, mis võimaldab hankijal ehk ehituse tellijal tagasi lükata pakkumisi, milles on peatöövõtja töötaja palgakomponent selgelt alla turu keskmise.

Samuti võib hankija lepingusse sisse kirjutada, et ehituse peatöövõtja ei tohi kasutada ühtegi alltöövõtjat, kes maksab alla 70 protsendi sektori keskmisest palgast.

Maksuamet hakkab ehitajalt nõudma tõendit, kus on näha, kui suure osakaalu moodustab ehitaja viimase 6 kuu töötasu ehitusvaldkonna keskmisest. «Kutsume üles ka eratellijaid seda tõendit ehitajalt hanketingimustes nõudma, et surve ümbrikupalgast loobuma oleks veelgi laialdasem,» ütles Reitmann.

Lisaks keskmise palga nõuetele kavatsevad turuosalised ümbrikupalkade tõrjumiseks kasutusele võtta ka solidaarvastutuse põhimõte. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui suur peatöövõtja palkab alltöövõtja, kes on probleemne ja maksab töötajatele tõenäoliselt mustalt, lasub vastutus ka peatöövõtjal. Kuidas see täpselt toimima hakkab, on veel välja töötamisel.

Samuti on maksuameti ja ehitusettevõtjate koostöös arutelu all veel alltöövõtu ahelate piiramine ning ehitusobjektidel kohustuslik töötajate elektrooniline registreerimine ja tööajaarvestuse pidamine.

Ühemehe ehitusfirmad tõrjutakse eemale

Eesti ehitusettevõtjate liidu juhatuse esimees ning ehitusfirma Rand ja Tuulbergi omanik Raivo Rand ütles, et ühe meetmena võitluses ümbrikupalkadega kavatsetakse kehtestada karmimad nõuded ka alltöövõtjatele.

Ta tõi näitena välja, et Eesti on viimaste andmete kohaselt praegu umbes 9500 ehitusfirmat. Neist 8500 ettevõttes töötab aga keskmiselt vaid 2,3 inimest. Paljud neist ei ole aga elujõulised, vaid ootavad pankroti, et järgmine sarnane firma teha, lisas Rand.

Seetõttu tahab ehitusfirmade liit koos maksuametiga kehtestada alltöövõtjatele (kus on ümbrikupalga maksmist kõige rohkem) senisest karmimad nõuded, mis terad sõkaldest eraldaks.

Lisaks sellele, et ettevõtte omakapital peab olema positiivne ja kehtiv majandusaasta aruanne esitatud, võib mikrofirmade loomisel tekkida neil kohustus tasuda garantiiraha.

Juhul kui ehitusfirmal esineb rikkumisi, võib maksuamet ettevõtte hankelt kõrvaldada.

Tagasi üles