Sander Aasna: e-arved on ideoloogiline projekt

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sander Aasna
Sander Aasna Foto: Erakogu

SEB korraldatud finantsjuhtide konverentsi paneelarutelul ütles Omniva e-arvete valdkonna juht Sander Aasna, et e-arvete näol ei ole tegu mitte IT- vaid ideoloogilise projektiga. 

«Selle ettevõtmise edu osas saab määravaks lihtne asjaolu: kas inimesed tulevad sellega kaasa või mitte,» ütles Aasna.

E-lahendusi ja digiinnovatsiooni lahkavas paneelis osalesid lisaks Aasnale Eesti Energia Treasury ja investorsuhete juht Kadri Haldre, Scoro asutaja Fred Krieger ning Elisa Eesti finantsjuht Merike Mumme.

Rääkides e-lahendustest laiemalt nõustusid paneelis osalejad, et inimesed tulevad uuendustega kaasa, kui hirmud ületatakse ning mõistetakse, et nii saavad inimesed oma tööga rohkem väärtust luua. «Inimestele tuleb pakkuda kommi, positiivset agendat. Keegi ei taha ju tegelikult teha mõttetut tööd,» ütles Krieger.

E-arvete kasutatavus Eestis on umbes 30 protsenti, sealjuures ei kvalifitseeru PDF-dokument e-arvena. Aasna sõnul on pikk tee veel minna, sest paljud väiksemad ettevõtted ei mõista innovatsioonis peituvaid võimalusi.

«Paradigma muutust, et aeg on raha, ei ole veel täielikult toimunud ning seni kuni matame raha rutiini alla, ei ole mõtet oodata ka märkimisväärset majanduskasvu,» selgitas Aasna, kelle hinnangul ei taha meie ettevõtted olla digitaliseerimises ja innovatsioonis ambitsioonikad.

Seevastu Scoro tegevjuht olukorda nii tumedates toonides ei näe. «Kui lähed Silicon Valley’sse ja ütled, et oled Eestist saad vastuseks kindla «already interested-(kõlab juba huvitavalt-toim)». Võrreldes muu maailmaga on meie ettevõtted nii mõneski valdkonnas oma digitaliseerituselt 3-5 aastat teistest ees.»

Paneelarutelu toimus Tallinnas SEB Panga korraldatud finantsjuhtide konverentsil. Konverentsil tutvustati ka SEB iga-aastast Balti suurettevõtete finantsjuhtide uuringut, kus tänavu osales 190 suurettevõtet. SEB klientide uuringu põhjal on Eesti finantsjuhtide suurimaks ja süvenevaks mureks kasvav palgakulu ja tööjõu üldine defitsiit.

Sama trend on täheldatav ka Läti ja Leedu uuringu vastustes. Vaatamata sellele ei ole ettevõtted veel piisavalt valmis investeerima oma ettevõtte protsesside automatiseerimisse. Teenitud kasumit kasutatakse vähem ettevõtte kasvatamiseks ning suurenenud on omanikutulu väljavõtmine või lihtsalt rahaliste vahendite passiivne hoiustamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles