Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uus aasta toob dividendide topeltmaksustamise

16
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. | FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Kui majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja Valdo Kalm üle-eelmisel nädalal Tallinna Sadama börsiplaane tutvustasid, rääkisid mõlemad, et ettevõttest saab eelkõige dividendiaktsia, ja minister toonitas eraldi, et näeb tulevaste aktsionäride seas eelkõige pensionifonde ja jaeinvestoreid.

FOTO: graafika: Alari Paluots

«Eestis on palju potentsiaalseid jaeinvestoreid, aga ka pensionifonde, kes kurdavad, et nad ei leia piisavalt turvalist investeerimisvõimalust. Dividendaktsiana Tallinna Sadama aktsia seda kindlasti on,» toonitas Kadri Simson siis «Aktuaalsele kaamerale». Paraku jättis Tallinna Sadama potentsiaalseid investoreid hoiatamata, et tänu uuest aastast kehtima hakkavale maksusüsteemile lähevad dividendid paljudele, ilmselt enamikule investoritele, topeltmaksustamisele.

Asi on selles, et aktsionäridele makstavatelt dividendidelt ei maksa tulumaksu mitte nende saaja, vaid maksja ehk ettevõte. Kui inimene sai oma investeeringutelt, olgu nendeks börsiettevõtete aktsiad või väikeettevõtja osaühingu osa, dividende, siis nendelt ise ta tulumaksu maksma ei pea. Seda tegi senini ettevõte.

Alates uuest aastast see enam nii lihtne ei ole ning osa aktsionäre ja osaühingute osanikke peab hakkama lisaks ettevõttele veel tulumaksu ise maksma, sest senine maksuvaba tuluga proportsionaalne tulumaks asendub uuest aastast tagurpidi astmetega maksuvaba miinimumiga maksusüsteemiga.

Uue süsteemi järgi on tulumaksuvaba miinimum 500 euroni nende jaoks, kelle kuu keskmine teenistus jääb alla 1200 euro. Nendel, kelle sissetulek jääb vahemikku 1200 eurost 2100 euroni kuus, hakkab tulumaksuvaba miinimum vähenema 56 senti iga euro kohta, mis ületab 1200 eurot, ja neile, kelle kuine sissetulek ületab 2100 eurot, tulumaksuvabastus enam ei kehti. Tulumaksu alla lähevad lisaks töötasule ja preemiale ka muud tulud, muuhulgas dividendid, mis on äriühingu tasandil maksustatud.

Nende dividendisaajate jaoks, kelle sissetulekud koos dividendidega jäävad alla 1200 euro, ei muutu midagi. Sisuliselt topeltmaksustatavaks muutuvad dividendid nendele, kelle sissetulek on üle 1200 euro kuus. Dividendidelt peavad hakkama maksma ka need, kelle põhisissetulek jääb küll alla 1200 euro kuus, aga tänu dividendidele kasvab sissetulek sellest piirist üle.

«Sellisel juhul tekib dividendide topeltmaksustamine,» kinnitas Postimehele riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Sõerd toob näite, kus maksumaksja saab töötasu 1000 eurot kuus ja kasutab maksuvaba tulu 500 eurot jooksvalt, mis tähendab, et aastas on tema tulu kokku 12 000 eurot ja maksuvaba miinimum 6000 eurot. Tulumaks arvutatakse 6000 eurolt, mis teeb selle suuruseks 1200 eurot. Kui nüüd see inimene saab aasta lõpus näiteks dividendi 20 000 eurot, siis loetakse aastatuluks 32 000 eurot, mis on üle 25 200 euro. Aastatulu üle 25 200 euro puhul pole võimalik maksuvaba tulu kasutada.

«Seega tuleb tal dividendide tõttu tulumaksu juurde maksta 1200 eurot,» selgitab Sõerd.

Maksuekspert, konsultatsioonifirma EY Eesti (endine Ernst & Young Eesti) juht Ranno Tingas seda otseselt küll topeltmaksustamiseks ei nimeta, aga möönab, et kuna see läheb aasta sissetulekute arvestusse, siis võib küll kaasa tuua selle, et keegi kaotab selle lisasissetuleku tõttu maksuvaba tulu.

«Sisuliselt võib öelda, et täiendava dividenditulu eest karistatakse maksuvaba tulu vähendamisega,» ütles Tingas. «Seega praegune poliitika ei motiveeri madala ja keskmise sissetulekuga inimesi rohkem teenima ega ettevõtlik olema,» lisas ta.

Dividendide maksustamise muutus mõjutab eelkõige nende inimeste sissetulekuid, kes saavad enam-vähem keskmist või sellest veidi suuremat palka, aga kes on otsustanud, et nende sissetulek ei pea sõltuma ainult tööandjast ning teevad oma sissetulekute suurendamiseks või pensionipõlve parandamiseks vastavalt oma oskustele ja võimetele veel midagi, investeerides börsiettevõtete aktsiatesse.

Kõige suurema investoribaasiga börsiettevõte on meil Tallink, kellel on 10 000 väikeaktsionäri. Eesti eraisikutest aktsionäridele kuulub kuus protsenti Tallinkist, 43 miljonit aktsiat. Need on eelkõige tavalised, üldjuhul ettevõtlusega mitte tegelevad investorid, sest Enn Pant, Ain Hanschmidt ja teised suuraktsionärid investeerivad peamiselt ettevõtete kaudu.

Sel aastal maksis Tallink dividende kolm senti aktsia kohta, mis tähendab, et kokku said füüsilistest isikutest kohalikud aktsionärid dividendidena 1,3 miljonit eurot. Vaadates Tallinki selle aasta majandustulemusi, võib oodata, et järgmisel aastal maksab laevafirma omanikutulu vähemalt sama palju või isegi rohkem. Võib arvata, et vähemalt poolelt neist dividendidest saab riik tulumaksu kahekordselt.

Tallinna Kaubamajal on kokku viis tuhat aktsionäri ning Eesti eraisikutest aktsionäridele kuulub 4,6 miljonit aktsiat. Eelmise majandusaasta eest maksis ettevõte dividende 63 senti aktsia kohta. Viimased kolm aastat on ettevõtte dividendid kasvanud keskmiselt 20 protsenti aastas, aga järgmisel aastal ei pruugi kasv nii suur olla.

Juhul kui välja makstav dividend jääb samaks, saaksid Eesti füüsilisest isikust maksumaksjad dividende kolm miljonit eurot, ja jällegi, pigem rohkem kui vähem nendest dividendidest makstakse tulumaksu kaks korda – maksjateks on nii ettevõte kui ka füüsilisest isikust dividendisaaja.

Teine grupp inimesi, kelle dividendid lähevad sisuliselt topeltmaksustamisele, on kümned tuhanded osaühingute ja aktsiaseltside füüsilistest isikutest omanikud.

Ühe Tallinnas tegutseva kuue töötajaga hambaraviasutuse majandusaruande kohaselt oli töötajate keskmine palk eelmisel aastal 1180 eurot. Ettevõttel on kolm omanikku ja kuna nad on arstid, siis nende palk on ilmselt mõnevõrra suurem ehk üle 1200 euro kuus.

Hambakliiniku majandustulemused on olnud stabiilsed ja väikeses kasumis, mistõttu omanikel on olnud võimalik ka dividendi võtta. Eelmisel aastal maksis kliinik igale osanikule 4469 eurot omanikutulu, mis teeb 372 eurot lisatulu kuus.

Ettevõte maksis nendelt dividendidelt tulumaksu kokku 3352 eurot ning juhul kui kõik samaks jääb, kahaneb 200 000 euro suuruse käibega ettevõtte osanike dividenditulu järgmisel aastal veel kokku 1000 kuni 2000 euro võrra (olenevalt sellest, kui palju omanikest hambatohtrite palk on). Teisisõnu, igaüks neist kolmest hambaarstist maksaks järgmisel aastal veel lisatulumaksu.

«Ma arvan, et sellise ümberjagamise aluseks on poliitikute vaade, et kui dividendid ja muud sissetulekud kokku on piisavalt suured, siis inimene ei vaja maksuvaba tulu näol riigi toetust. Selline on meie valitsuse ja rahva valik,» kommenteeris uut maksusüsteemi Ranno Tingas. «Kui 2019. aasta kevadel jõuavad läbi tuludeklaratsiooni uue maksusüsteemi erisused sadadele tuhandetele kohale, siis tuleb põnevusega vaadata, mida toovad 2019. aasta kevade parlamendivalimised,» lisas ta.

Tagasi üles