/nginx/o/2017/11/21/7329583t1h75b7.jpg)
Üks Aafrika riik avastas eestlaste loodud IT-süsteemide abil, et tema armee on arvatust poole väiksem, kinnitab Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip.
Aafrika riik avastas eestlaste abil, et tema armee on arvatust poole väiksem (2)
26. november 2017, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nime nimetamata, ühes Aafrika riigis pandi kõik sõjaväelased ühte registrisse. Järgmisel aastal, kui kõik sõjaväelased olid registrisse pandud, siis selgus, et sõjavägi oli 40 protsenti väiksem,» rääkis Andrus Ansip sel nädalal Tallinnas peetud EBSi traditsioonilisel õhtusöögil.
Saavutati tohutu kokkuhoid saabastelt, rõivastelt. «Need 40 protsenti, keda tegelikult ei olnud, olid söönud ka iga päev. Väike kokkuhoid tõesti kellelegi,» sõnas Ansip.
Volinik rääkis ka oma vestlusest eestlasest ettevõtjaga, kes tegi Nigeeria valitsuse jaoks Eesti jaoks täiesti loomuliku arenduse. «Neil oli juba olemas digitaalne rahvastikuregister ning digitaalne riigiametnike register. Neil ei olnud aga kihti, mis oleks võimaldanud andmeid kahe registri vahel võrrelda,» rääkis Ansip.
«Eestlased tegidki alltöövõttu, kuna peatöövõtjaks ei julge keegi sinna minna, et mitte petta saada. Nigeeria on suur riik, seal on 180 miljonit inimest. Võib olla investeeriti kümme, võib olla 30 miljonit inimest. Mis nad avastasid, kui hakkasid andmeid võrdlema? Avastati 63 000 kummitustöötajat! Sündinud polnud, aga palka said! Kokkuhoid üks miljard USA dollarit aastas!» sõnas digivolinik.
Ta rääkis ka Eestis nii tavapärasest ühtsest rahvusvahelisest pangakontode süsteemist maksuameti ja riigi raha haldamisel, et finantsidel pilk peal hoida.
«Neil on aga erinevaid arveid mustmiljon. Tehti sama süsteem – kokkuhoid kaks miljardit USA dollarit aastas. Raha lausa vedeles maas!» ütles Ansip ja märkis, et andmevahetuskihi Nigeerias loonud ettevõtja sõnul polevat sealne valitsus ise ka täpselt teadnud, mida ta tellis.
«Mina olen veendunud selles, et kõik digitaalsed lahendused, eriti kui valitsus kasutab neid, on hulga efektiivsemad kui traditsioonilised lahendused. Teiseks on nad läbipaistvad – inimesed saavad informatsiooni ning informeeritud inimesed oskavad asjades kaasa rääkida. Kolmandaks on nii sündivad otsused kaasahaaravamad,» märkis Andrus Ansip.