Õllepruulid aktsiisipidurist: liiga vähe ja liiga hilja

Jaan Härms ja Tarmo Noop

FOTO: Postimees

Eesti suuremad õlletöösturid kiidavad rahandusminister Toomas Tõnistet, kes umbe jooksnud aktsiisipoliitikat lahti harutada püüab. Samas peavad nad valitsuse eilset otsust kosmeetiliseks kohenduseks, mis sügavaid probleeme ei lahenda. 

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil, et alkoholi aktsiis tõuseb tuleva aasta veebruaris poole vähem kui algselt kavandati. See tähendab, et kui algselt sooviti õlle ja siidri aktsiisi tõsta 18 protsenti, siis nüüd tõuseb see 9 protsenti. Kange alkoholi 10 protsendiline aktsiisitõus langetati 5 protsendile. Veiniaktsiis tõuseb aga endiselt 20 protsenti. 

Kuidas jõuab aktsiisitõus õlle poehinda, on raske öelda, kuna arvestama peaks veel kaupmehe juurdehindlustega. Tõenäoliselt jääb jaehinna tõus paari protsendi juurde.

Kuigi Saku Õlletööstuse juht Jaan Härms kiitis rahandusminister Tõnistet, kes aktsiiside teemal ülejäänud valitsuse üles äratas, on õlletööstur veendumusel, et praegune lahendus on «liiga vähe ja liiga hilja». Ainuke mõeldav variant olnuks aktsiisitõusude täielik tühistamine, ütles Härms.

«Selline poolkõva variant kergitab samamoodi järgmisel aastal alkoholi hinda. Ega sellest pääsu ei ole,» selgitas ta. Veelgi enam, kuna piirikaubandus on tema hinnangul viimastel kuudel intensiivistunud ja laekumine on madal, lisas valitsus vaid õli tulle, märkis Härms. «Veelkord, minimaalselt oleks aidanud vaid aktsiiside tühistamine.»

Kuigi valitsus on öelnud, et tänavu sügiskuude aktsiisilaekumine on igati korralik ja plaanipärane, kinnitas Härms vastupidist: Läti piirikaubandus on septembris, oktoobris ja novembris hoopis väga jõuliselt kasvanud. «Juba kolmandik toodangust liigub sinna,» lisas mees.

Riik prognoosib endiselt pärast aktsiisimuudatusi järgmise aasta laekumiseks 330 miljonit eurot. Samamoodi leiavad õlletootjad endiselt, et see on täiesti absurdselt optimistlik ja puudujääk tuleb kuni 100 miljonit eurot.

Härms ennustas, et aktsiisid ei kao valitsuse laualt kuhugi ja tõenäoliselt tuleb kevadel taas maksumäärad ümber vaadata. «Kuigi IRLi positsioon pole valitsuses kõige tugevam, on vähemalt positiivne see, et probleemi teadvustatakse ja midagi proovitakse teha,» sõnas Härms.

Noop: riik elab endiselt pilvedes

Eesti suurima õlletehase A. Le Coqi juht Tarmo Noop kiitis samuti esmalt Toomas Tõnistet, kes on tema hinnangul esimene poliitik praegusest koalitsioonist, kes ei otsi vabandusi ega põhjendusi, vaid tunnistab, et aktsiisitõus ja praegune aktsiisipoliitika on omadega umbe jooksnud. 

Aktsiisitõusude pidurdamise kohta ütles Noop, et kahjuks ei päästa see põhjapiiri ehk Soome turistide kadumist, mis moodustavad veerandi riigile laekuvast alkoholi aktsiisitulust. «Seetõttu ka meie hinnad põhjapiiril muutuvad soomlaste jaoks ebahuvitavaks ja sisuliselt see turg ning riigi tuluallikas kaob,» ennustas Noop. 

Lisaks ei lahenda see mehe hinnangul Läti alkoralli probleemi. Kuna ka Lätis aktsiisid järgmisel aastal tõusevad, ennustab Noop, lõunapiir enam nii hüppeliselt ei kasva. «Kuid probleem on jätkuvalt selles, et see kasvab siiski ja selle maht jääb erakordselt suureks. Hinnavahe Lätiga jääb endiselt kahekordseks.»

Neil põhjustel peab Noop riigi prognoose teenida järgmisel aastal aktsiisidest 330 miljonit eurot pilvede peal elamiseks. Ta arvab, et tõene number jääb 80-100 miljonit eurot allapoole.

«Naljakas on see, et tegelikkuses kui riik keeraks ka selle aasta aktsiisitõusud tagasi, teeniks ta selgelt rohkem tulu, kuid nii kahjuks meie ametnikud ei soovi mõelda,» lõpetas õlletööstur. 

Laual oli ka aktsiisitõusude täielik tühistamine

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles eile, et tema ettepanek oligi aktsiisitõusudele täies mahus pidurit tõmmata. Ometi on praegune tulemus kõigi osapoolte vaheline kompromiss, mis viitab sotside ja keskerakonna vastuseisule. 

Rahandusministeeriumi eilsest memost valitsusele selgub, et ministeerium soovitabki aktsiisitõus ära jätta. Nad ütlevad, et sel aastal aktsiisid tõusid, mistõttu tarbimine on vähenenud ja vähemalt üks alkoholipoliitika eesmärk on juba täidetud. 

Järgmise aasta alguses planeeritud täiendav aktsiisitõus (vanas mahus) endaga kaasa ebaproportsionaalselt suuri eelarvelisi riske, selgub memost. Aktsiisitõusude nullimine annaks aga positiivse sõnumi tootjatele ja kaubandussektorile, mis vähendab jaekettide ning tootmise piiri taha liikumise tõenäosust. Lisaks vähendaks see riski muude kaupade piirikaubanduse suurenemise osas ja sotsiaalmajandusliku ning regionaalse negatiivse mõju täiendavat teket, seisab ülevaates.

Kuigi alkoholiaktsiis on sel aastal tõusnud juba kaks korda ja enneolematus ulatuses, laekub aktsiisi ilmselt vähem kui eelmisel aastal. Riik loodab tänavu alkoholiaktsiisilt teenida 237,6 miljonit eurot, mis on 5 protsenti vähem kui 2016. aastal. Ka see oli üks põhjus, miks Tõniste oma ettepanekud lauale pani.

Järgmisel aastal ootab riik alkoholiaktsiisilt siiski kopsakat summat, mida pole tänase aktsiiside langetamise allapoole korrigeeritud. Prognoos küündib 330-340 miljoni euroni. Konjunktuuriinstituut on aga tunduvalt pessimistlikum ja näeb umbes 80 miljoni euro võrra väiksemat laekumist. 

Tagasi üles