Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Talumees: Rail Balticu pärast see karjäär nüüd kasutusele võetakse

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kosmosest (rakenduse Google Earth kaudu) paistavad Raplamaa Tika talu peremehe Sulev Seimanni emailvannid pisikese valge laiguna, mis justkui ahvatleks maaväliste tsivilisatsioonide lennumasinaid hüljatud, selge veega karjääri põhja maanduma.

«Elu jooksul on sinna ikka asju kogunenud,» tõdeb Seimann. Kuid nüüd peab talumees oma vannid Tika karjääri nõlvalt ära viima, ootamata maavälise intelligentse elu otsijate ennustuste täitumist.

Peale vannide, roostest puretud traktorikäru ja muu rämpsu tuleb Seimannil leida uus koht ka sadadele põhupallidele, millega ta kunagi karjääripõhja vooderdama hakkas.

«Vean need minema enne, kui hakatakse kaevandama,» lubab Seimann. «Eks selle Rail Balticu pärast see karjäär nüüd kasutusele võetakse.»

Õhufotol on Tika karjääris näha suur hulk põhupalle, mille Tika talu peremees Sulev Seimann lubas ära vedada, enne kui uuesti kruusa hakatakse kaevandama. | FOTO: Mihkel Maripuu

Novembri alguses teatas maanteeamet, et pakub eraettevõtjatele kõikjal üle Eesti asuvat 13 kruusakarjääri, millest riik on kohalike teede ehitamiseks kasulikema osa juba välja vedanud. Maanteeamet kasutab sadakonda karjääri ning selle kuraditosina suhtes pidid nad otsustama, kas lasta jäägid välja kaevandada või need kohe rekultiveerida.

«Ükski Rail Balticu ehitaja pole meie poole pöördunud,» kummutab maanteeameti karjääride juhtivinsener Silja Jaska visalt leviva müüdi. Muidugi – selle raudteeprojekti ehitushankeid hakatakse avalikustama alles mõne aja pärast.

«Kõrgendatud huvi nende karjääride vastu võib olla just tänu Rail Balticu kavandatavale ehitusele. Raudtee planeerijad on küsinud, kas meie hinnangul on Eestis Rail Balticu rajamiseks piisavalt karjääre,» rääkis Jaska.

Enamik nendest lõpuni ammendamata ning ametnike hinnangul veel majanduslikuks huviks piisavalt materjali sisaldavatest karjääridest asub Eesti kaguosas ning teedeehituse ja kruusa müügiga tegelevate ettevõtjate poolt oodatakse suurt huvi. Maanteeamet saatis pakkumise paarisajale ettevõttele.

Karjääriserval kössitavad vannid ja muu kolu tunnistas taluperemees enda omaks. | FOTO: Mihkel Maripuu

Türil asuva peakorteriga kivipurustus- ja sõelumisfirma Geoforce pani silma peale ühele maanteeameti välja pakutud karjäärile. Millisele, seda ettevõte ei avalda. «Olen maanteeameti karjääride pakkumisega üksikasjalikult kursis ja igas pakutavas karjääris leidub midagi, mida kaevandada,» selgitab Geoforce’i juht Aarne Rohtvee. «Protsess, millega riigi maardlad, mida maanteeamet enam ise ei vaja, antakse eraettevõtjatele, on õige.»

Kuivõrd maateeamet nendest karjääridest loobus, siis Rohtvee arvates neil kohaliku teedeehituse seisukohalt suurt tähtsust ei ole ning kasutamine sõltub ennekõike alles jäänud materjali kvaliteedist.

«Uuringud on vajalikud juba põhjusel, et geoloogide andmed ei näita, kas karjääris asuv materjal on omaduste ja kvaliteedi poolest tänapäeval ehituses kasutatav,» rääkis ettevõtja. «Uuringud võivad maksma minna tuhandeid ja isegi kümneid tuhandeid eurosid, see sõltub maardla suurusest.»

Isegi need suures osas tühjaks kaevandatud karjäärid võtavad ettevõtjad kasutusele 10–15 aastaks, mistõttu ei saa rääkida konkreetsete karjääridega seotud ehitusobjektidest. «Mõne kohaliku karjalauda tee rajamise nimel neid kasutusele võtta ei tasu. Arvestada tuleb, et ametlike normide järgi peab varustuskindlus olema kuni 50 kilomeetrit,» selgitas Rohtvee. «Kuna Eestis leidub kruusa pea kõikjal, siis tegelikult pole seda materjali mõttekas kaugemale vedada kui 30 kilomeetrit, sest teised karjäärid tulevad lihtsalt vastu.»

Kuivõrd maanteeameti ettevõtjatele pakutavad karjääripõhjad hüljati juba aastaid tagasi – näiteks kehtis Tika karjääris kaevandamise luba 2003. aastal –, ei pruugita peagi saabuvaid ekskavaatoreid igal pool sama stoilise rahuga vastu võtta, nagu teeb seda veisekasvataja Seimann.

«Ainuke ebamugavus võib tulla sellest, et minu lehmad käivad sama teed, mida mööda hakkavad masinad sõitma, kuid selle asjaga saame ka hakkama,» rääkis mees. «Kui sellest karjäärist alles kruusa kaevandati, siis oli sissesõit majale palju lähemal kui praegu ja pidime ka elama. Nüüd on inimestel rohkem sõnaõigust ja ka ettevõtjad peavad rohkem keskkonnale ja ohutusele tähelepanu pöörama.»

Karjääriservadesse on visatud igasugust prahti - eterniiti ja betoonijäätmeid. | FOTO: Mihkel Maripuu

Vastupidiselt Tikale võivad näiteks Viljandi vallas ja Tamsalus taas üles soojendatud kaevandamisplaanid esile kutsuda vastuseisu.

«Kui räägime Pirmastu karjäärist, mis on valdavalt ammendatud ja mille asemel on tehisjärv, siis tegemist on juba veekoguga ja antud juhul on soovituslik korrastamine ning suunaks veekogu rajamine,» teatas Viljandi valla keskkonnaspetsialist Kalle Aavik. «Pärast varude ammendumist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada.»

Juba ammu ei kasutata Tammsalu vallas Piisupe külas asuvat rekultiveerimata Karjäärikünka karjääri, mille omanik on majandusministeerium ja volitatud esindaja maanteeamet.

Valla kinnitusel on Karjäärikünka maavaraks kruus, mida saaks kasutada purustatult ehituses ja fraktsioneeritult ehitussegudes ning teekonstruktsioonides. Kuid samal ajal kattub kinnistu osaliselt kehtestatud Lasila looduskaitsealaga.

«Maardla piirkonda jäävates karjääride tiikides elab harivesilik, moodustatud on Lasila harivesiliku püsielupaik,» lausus keskkonnaspetsialist Lembit Saart.

«Kui geoloogilise uuringu või kaevandamisloa väljastaja leiab, et karjääri võib hakata edasi kasutama, arvestades kõiki kitsendavaid tingimusi, siis võiks ju sealt edasi kaevandada. Kui aga kaevandamist ei lubata, siis tuleks karjäär vastavalt projektile korralikult rekultiveerida.»

Maanteeameti karjääride juhtivinsener Silja Jaska kommentaar

Karjääripõhja on aja jooksul visatud autokumme.

Mihkel Maripuu

Tegemist on maanteeameti valduses olevate vähese nõudlusega karjääridega, mille kaevandamisluba on kehtivuse kaotanud. Maanteeamet lõpetab seal kaevandamise, kuid kuna nimetatud karjäärides on jääkvaru ammendamata, pakume ettevõtetele võimalust karjäärid ammendada. Kui huvi puudub, karjäärid korrastatakse.

Maanteeamet on ligi saja mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnisasja valdaja, aga paljudes neist kaevandab juba praegu eraettevõtja. Maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtkond on teinud otsuse, et maanteeamet riigiasutusena kaevandab edasi vaid monopoolsete tunnustega karjäärides, teistes karjäärides annab amet kaevandamisõiguse üle ettevõtjatele. Maanteeamet kogus kokku andmed lõppenud lubadest ning vastavalt tegevuskavale pakuti 13 kinnisasja geoloogiliste uuringute tegemiseks.

Geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine võtab ettevõtjal aega maksimaalselt kaks kuud. Geoloogiline uuring ise ja aruande koostamine kestab maksimaalselt aasta. Uuringuluba antakse kuni viieks aastaks.

Seda on võimalik muuta, ümber registreerida ja kehtetuks tunnistada. Uuringuloa andmine otsustatakse aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Loa andja võib  nimetatud tähtaega pikendada, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu luba selle tähtaja jooksul välja anda ei saa. Samamoodi on kaevandamisloaga: selle andmine otsustatakse aasta jooksul pärast taotluse saamist ja keskkonnaamet võib tähtaega pikendada.

Riigile kuuluva kinnisasja kasutamine geoloogiliseks uuringuks on tasuta.

Uuringuloa või kaevandamisloa saanu peab korrastama uuritud või kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Korrastamiskohustus säilib ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud. Kui sama maavara uurimine või kaevandamine samas uuringuruumis või samal mäeeraldisel jätkub teise loa alusel, läheb korrastamiskohustus üle uue loa omanikule.

Tagasi üles