Saksa firmadele teeb Eestis muret kutseharidus ja tööjõu väljavool
9. mai 2011, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikides tegutsevad Saksa firmad näevad selgeid märke majandusliku olukorra paranemisest, kuid majanduspoliitilised raamtingimused ja olukord tööturul jätavad endiselt soovida, näitab Saksa-Balti Kaubanduskoja tänavune uuring.
Kõige lootusrikkamad on majandusolukorra suhtes ettevõtted Eestis. Siin ei oota ükski küsitletu majandusliku olukorra halvenemist, selgus Saksa-Balti Kaubanduskoja teatel 97 ettevõtet hõlmanud uuringust.
Veelgi lootusrikkamad kui makromajandusliku situatsiooni hindamisel on ettevõtted oma majandusliku olukorra osas. Eestis ja Leedus hindavad küsitletud oma ettevõtte hetkeolukorda enamuses heaks. Ka Lätis on saksa firmad oma äritegevusega valdavalt rahul, kuigi peaaegu pooltel küsitletutest oli käive ja kasum eelmisel aastal negatiivne. Kõigil kolmel maal näevad küsitletud järgnevatel aastatel oma ettevõtet edukursil: Üle 90 protsendi ennustab majandusliku olukorra paranemist või vähemalt oma firma pidevat stabiilset arengut.
Väliskaubandussidemete kõrval näitavad ka saksa investeeringud tõusutrendi. Vaatamata kesisele majanduslikule olukorrale tõusis saksa investeeringute maht Balti riikidesse eelmisel aastal ligi 100 miljoni euro võrra peaaegu 1,8 miljardi euroni. Peaaegu 85 protsenti küsitletutest plaanivad oma investeeringuid tänavu suurendada või vähemalt eelmise aasta tasemel hoida.
Kolmandik firmasid kavatseb töötajaid juurde palgata
Balti riikides on praegu hinnanguliselt 2000 aktiivset saksa osalusega ettevõtet, kes on loonud oma tootmis- ja teenindusüksustega mõnituhat töökohta Eestis, Lätis ja Leedus. Iga kolmas küsitletud ettevõte plaanib oma töötajaskonda suurendada ja uusi töötajaid palgata. Rohkem kui pooled küsitletutest plaanivad oma isikkoosseisu muutumatuna hoida.
Kolme riigi poolt räägivad sellised head tööturufaktorid nagu produktiivsus, kvalifikatsioon ja töövõtjate töövalmidus. Ettevõtted saavad kasu ka tunduvalt madalamatest palgakuludest võrreldes kriisieelsete aastatega. Need aga hakkavad küsitletute arvates jälle kasvama. Eeliseid varjutavad ettevõtjate arvates ikka veel liigne jäikus tööõiguslikes reeglites ja kutsehariduse madal kvaliteet. Umbes 60 protsenti küsitletutest tervitaksid saksa duaalsele kutseharidussüsteemile toetumist.
Baltimaade tööturud on tänu suurele tööotsijate arvule rohkem paindlikud. Siiski hinnatakse spetsialistide kättesaadavust ainult natukene paremaks kui eelmisel aastal. Majandusliku olukorra jätkuval paranemisel peab seega arvestama, et spetsialistide puudus võib saada sellele takistuseks. Kõrge struktuuriline tööpuudus, jätkuvad demograafilised muutused ja prognoositav migratsioon pärast kokkulepitud üleminekuaja lõppemist tööjõu vabale liikumisele ja teenuste vabale pakkumisele pingestavad tööturu olukorda veelgi. Rohkem kui kaks kolmandikku kõikidest ettevõtetest arvavad, et pärast Euroopa Liidu tööturu täielikku avamist tänavu 1. maist hakkavad tootmisjõud ja spetsialistid Eestist, Lätist ja Leedust välja voolama.
Riigihangete vähene läbipaistvus pälvis kriitikat
Saksa ettevõtete hinnangul ei ole majanduslik olukord Eestis, Lätis ja Leedus paranenud mitte ainult tänu konjunktuuri paranemisele globaalsetel turgudel, vaid vähemalt osaliselt ka tänu valitsuste saavutustele. Kuigi kolme maa vahel on osaliselt tuntavaid erinevusi, hindab keskmiselt 30 protsenti küsitletutest Balti riikide valitsuste tööd heaks. Ühtlasi on ettevõtete arvates paranenud poliitiline stabiilsus. Ka teistes valdkondades tunnustavad küsitletud reaalseid edusamme majanduslikes raamtingimustes – muuhulgas riigiasutuste töö efektiivsemaks muutumist.
Siiski on paljudes valdkondades veel palju ära teha. Kuritegevusega võitlemine ja korruptsioon, samuti ka riigihangete läbipaistvus on jätkuvalt kohalike saksa ettevõtete kriitikaobjektideks. Samuti arvustatakse juurdepääsutingimusi riiklikele ja EL-toetusvahenditele. Majanduspoliitikas nõutakse valjemalt selget ja pikaajalist majanduspoliitilist kontseptsiooni. Uurimis- ja arendamistingimused jätavad ettevõtete arvates samuti soovida.
Eesti taas asukohamaa edetabeli tipus
Mõned kuud pärast euro kasutuselevõttu Eestis teevad siinsed saksa ettevõtted positiivseid järeldusi. Rohkem kui kaks kolmandikku saksa ettevõtetest Eestis tundis teatud viisil otsest positiivset mõju oma ettevõttele. Ainult 6-le protsendile küsitletutest mõjus vääringu muutus aasta algul ebasoodsalt. Euro kasutuselevõtt Eestis oli äriliselt kasulik saksa firmadele ka kahes teises Balti riigis. Vääringu muutusega ei arvesta enamus küsitletutest ei Lätis ega Leedus enne 2014. või 2015. aastat.
93 protsenti küsitletutest investeeriksid taas Eestisse ja kordaksid oma tegevust. Ka mõlemas teises Balti riigis kahtleksid saksa ettevõtted ainult mõnel üksikul juhul oma investeeringus. Rohkem kui 70 protsenti otsustaksid taas Läti või Leedu kasuks.
Balti riikide kõrge kvaliteet asukohamaana saab kinnitust ka rahvusvahelises võrdluses teiste Kesk- ja Ida-Euroopa maade ning Saksamaa ja Hiinaga. Esimest korda alates 2008. aastast vallutas Eesti jälle koha Baltikumis tegutsevate saksa ettevõtete asukohamaade edetabeli tipus ja tõrjus Saksamaa teisele kohale. Ka Läti ja Leedu suutsid end võrreldes eelmise aastaga parandada ning saavutasid vastavalt 4. ja 7. koha. Poola järel 3. kohal tulevad keskel peaaegu muutumatult Tšehhi, Hiina, Sloveenia ja Slovakkia. Skaala alumises osas on endiselt enamus Lääne-Balkani maid ja naaberriik Valgevene.