Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt võib Eesti järgmise aasta eelarvemiinus meid pikemas plaanis ohustama hakata. Võrdluses teiste Euroopa riikide oleme aga endiselt pailapsed.
Euroopa Komisjon näeb Eesti eelarvemiinuses mõningaid ohte (1)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
22. november 2017, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Komisjon möönab, et Eesti järgmise aasta eelarvekava on üldjoontes Euroopa Liidu eelarvereeglitega kooskõlas, kuid järgmisel aastal halveneb meie struktuurne eelarvepositsioon -1,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKP).
Seetõttu võib tekkida oht, et Eesti kaldub kõrvale seatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Samas on Eesti riigivõla tase jätkuvalt alla 10 protsenti SKPst, mis on madalaim võlakoormus ELi riikide seas.
Kuue liikmesriigi (Saksamaa, Leedu, Läti, Luksemburg, Soome ja Madalmaad) eelarvekavad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2018. aastaks.
Lisaks Eestile on nelja liikmesriigi (Iirimaa, Küpros, Malta ja Slovakkia) eelarvekavad üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2018. aastaks. Kõnealuste riikide kavade elluviimisel võidakse mõnevõrra kõrvale kalduda nende keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.
Viie liikmesriigi (Belgia, Itaalia, Austria, Portugal ja Sloveenia) eelarvekavade puhul on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded 2018. aastaks jäävad täitmata.
Kõnealuste liikmesriikide eelarvekavad võivad viia märkimisväärse kõrvalekaldumiseni vastavast kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Belgia ja Itaalia puhul prognoositakse, et nad ei suuda kinni pidada ka võla vähendamise sihttasemest.
Kahe liikmesriigi (Prantsusmaa ja Hispaania) suhtes kohaldatakse endiselt stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa (st ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust).
Võttes arvesse, et liikmesriigid on majandustsükli eri etappides, kutsutakse liikmesriike majanduskasvu analüüsi raames soodustama investeerimist, et toetada selle kaudu majanduse elavdamist ning suurendada tootlikkust ja pikaajalist majanduskasvu.
Riigid peaksid Komisjoni sõnul oma eelarvepoliitika kujundama nii, et nad saavutaksid sobiva tasakaalu oma rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise ja majanduse elavdamise toetamise vahel. Esmajoones tuleks alandada kõrget võlataset ja moodustada uusi eelarvereserve.
Sellele võib kaasa aidata maksudest hoidumist võimaldavate lünkade kõrvaldamine, riigi rahanduse struktuuri kvaliteedi parandamine või sihipärasemate kulutuste tegemine.