Keskpanga presidendi sõnutsi jääb Soome vaatamata skeptikutest Põlissoomlaste tähelennule «konstruktiivseks» eurotsooni liikmeks, kuid kavatseb teha rahaliidus kõva lobitööd majandusdistsipliini propageerimiseks.
Soome vannub Euroopale karmi armastust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on vaja jääda meeskonna konstruktiivseks liikmeks,» ütles Erkki Liikanen Financial Timesile antud intervjuus. «See on meile kasulik olnud. Põhipoliitika ei tohiks muutuda.»
Euroopa vastaselt meelestatud Põlissoomlaste partei edu Soome parlamendivalimistel ähvardab õõnestada investorite usaldust euroala võimete suhtes võlakriisiga rinda pista ning võib panna ootele ELi-IMFi poolt möödunud nädalal Portugalile pakutud 78 miljardi eurose abipaketi.
Põlissoomlased, varasemalt väike nišipartei, haaras 19 protsenti häältest ja võib-olla isegi koha Soome valitsuses.
Paremtsentristlik peaministrikandidaat Jyrki Katainen võib aga üritada Portugali-abi parlamendist enne läbi suruda – ja alles pärast seda koalitsiooni moodustada, kuhu kuuluksid ka Põlissoomlased.
Alates Teisest maailmasõjast on Soome saatus sageli teiste otsustada olnud. 5 miljoni elanikuga maa ühines 1995. aastal Euroopa Liiduga seetõttu, et «soovis kohta laua ääres, kus otsuseid vastu võetakse», ütles Liikanen. Toetus ELi ja eriti euro suhtes olevat jätkuvalt tugev ja «ärgem seda unustagem», ütles ta.
Samas tähendab Põhjamaades sügavalt juurdunud mõistlik eelarvepoliitika seda, et «lodevate riikide vastu meil erilist kaastunnet pole».
Soome poliitikas asetleidnud sündmused peaksid olema ülejäänud Euroopale hoiatuseks «ka selles mõttes, et kui makromajanduslik distsipliin puudub ja riigirahandus lastakse käest ära, siis põhjustab see probleeme ka ülejäänud euroalale».
Soomlastel oli õigus küsida, miks nad peaksid teisi euroala maid aitama. «Aga seetõttu me olemegi tugeva Euroopa majandusjuhtimise poolt – reegleid on vaja, mitte üksnes riigieelarvete vallas, vaid ka konkurentsivõime jaoks. Kui reaalmajandus kokku variseb, kaob eelarvetasakaal kähku.»
Endise rahandusministri ja Euroopa Komisjoni volinikuna on 61-aastane Liikanen üks Soome kogenumaid poliitikuid.
Riiki 1990. aastail tabanud üliterav majanduskriis on viimastel aastatel paljudele väärtuslikuks õppematerjaliks osutunud.
Kreeka kohta ütles Liikanen, et maikuu jooksul laekuvad raportid, mis näitavad meile, kas reformiprogramm on käest libisemas. Soome kogemusest lähtuvalt kinnitas ta, et lisaks finantsjärelevalvele on vajalikud ka struktuursed muutused.
«Kreekas on see keerukas, kuna on nii palju huvide konflikte. Aga muutusteta ei saa.»
Liikanen tunnistab aga, et «soomlastel on viimase aasta sündmusi natuke raske mõista». Kuigi Soome majandus 2009. aastal pärast Lehman Brothersi krahhi langusse sattus, jäi pangandussüsteem kindlalt jalgele ning taastumine tuli kähku. «Inimesed ei saa hästi aru, kuidas Kreeka ja Portugali sarnaste maade riigirahandus selle kriisiga seotud on,» ütles Liikanen.
«Meil tuleb selgitada, et kui te seda riigirahanduse kriisi kontrolli alla ei saa, võib see tagasilöögi anda ja tabada uuesti ka Soomet. Tulekahju tuleb enne kustutada, kui ta ka siia jõuab. Kõige selle selgitamine – ning miks meil tuleb ka teiste euroala maade eest välja astuda – on olnud väga raske.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.