Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Josing alkoholiaktsiisist: ühtegi head lahendust sellele hullusele enam pole

38
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marje Josing, Konjunktuuriinstituudi direktor. | FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on valitsus end alkoholiaktsiiside tõstmisega nurka värvinud ning ühtegi head varianti, kuidas sasipundar lahti harutada, enam ei paista.

Konjunktuuriinstituut ütles kuu aega tagasi, et riigi ootus teenida järgmisel aastal alkoholiaktsiiside laekumiselt 340 miljonit eurot on ebarealistlik (võrdluseks: tänavu loodetakse teenida 237 miljonit). Nad hindasid, et prognoositavast summast jääb puudu umbes 80 miljonit eurot. Josing, kes on alkoholiaktsiisi laekumisi aastaid analüüsinud, on samal arvamusel ka nüüd.

Rahandusministeerium kaitseb oma optimistlikke prognoose massiivsete varumistega. See tähendab, et kuna aktsiisid tõusevad järgmise aasta veebruaris, koguvad kaupmehed jaanuaris nii palju odavamat alkoholi, kui lattu mahub. Samamoodi peaks minema ka 2018. aasta lõpus, mil valmistutakse 2019. aasta jaanuari maksutõusuks. Varumine võiks tuua kuni 100 miljonit eurot ühekordset tulu.

Riik manipuleerib varudega

Josing näeb taolises suhtumises aga suurt probleemi, lausa skeemitamise hõngu. Ta leiab, et eelarve, mis toetub ühekordsetele suuremahulistele varumistele, ei saa pikas plaanis kuidagi jätkusuutlik olla. «See ei saa kaua kesta, kuna Eesti alkoholi hind on juba nii kõrge. Võime aktsiise tõsta ja tõsta, aga ühel hetkel lõpetavad ka kaupmehed varumise, kuna neil ei õnnestu seda alkoholilaadungit enam maha müüa,» selgitas ta.

Kuigi tänu lattu varumisele võib tuleva aasta eelarvesse voolata rohkem maksuraha kui tänavu, siis ülejärgmisel aastal oleme jälle lõhkise küna ees, kuna varumiselt raha ei laeku, leidis Josing. «See manipuleerimine lõpeb peagi ära, see ei saa kesta igavesti,» uskus ta.

Teistpidi, kui valitsus peaks otsustama veebruari maksutõusu tühistada, nagu rahandusminister Toomas Tõniste soovib, jääb eelarvesse mitukümmend miljonit eurot laekumata. «Siis on jälle kõik uppis. Ei olegi enam ühtegi head lahendust sellele hullusele.»

Siiski, kui soovitusi peaks andma, tühistaks Josing edaspidised aktsiisitõusud ja vaataks, analüüsiks, mida see kaasa toob. Võtaks arvesse teiste riikide praktikat, eeskätt Soome oma. Talle jääb arusaamatuks, miks riik seda seni teinud ei ole. «Me oleme ju aastaid vaadanud, kuidas Soome turistid meilt alkoholi ostavad. Meil on teadmine, mida piirikaubandus tähendab, missuguste hinnavahede juures see intensiivistub. Arvata, et Eesti ja Läti vahel selliseid asju ei teki, et meie oleme kuidagi erilised või teistmoodi – see on väga kummaline arusaam,» selgitas majandusanalüütik.

Nõrgema iseloomuga joovad rohkem

Kui aktsiiside järsk tõstmine ei ole eelarvelisi eesmärke täitnud, võiks see vähemalt rahva joomist ja alkoholismi vähendada? Josing ei ole selles nii kindel. Ta arvab, et need, kes joovad nagunii juba palju, hakkavad veelgi rohkem napsu võtma. Ta viitas tohututele kogustele, millega inimesed Läti piirikauplustest välja jalutavad. «Ka Soome ütleb, et need, kes käivad Eestis kärakat toomas, on kõvemad tarbijad. Kui sul on kodus suur hunnik õlut ja iseloom väga tugev ei ole, siis käib see külmkapi uks väga lihtsalt lahti,» põhjendas Josing.

Lisaks muudavad aktsiisitõusud piiriäärsetel aladel äri tegemist. Josingu sõnul hakkab tekkima uut tüüpi salaalkoholi turg. See tähendab, et Lõuna-Eesti kõrtsid, klubid ja catering’i asutused müüvad üha rohkem Lätist toodud alkoholi Eesti maksumärkidega pudelites. Toimub ümbervalamine. Sellele on viidanud ka A. Le Coqi juht Tarmo Noop. «Öeldakse, et kui alkoholi hinnavahe on üle 20 protsendi, siis hakkab välismaalt toomine pihta. Praegu on aga kange alkoholi vahe kahekordne,» märkis Josing.

Kuna alkoholipoliitika karmistamine ja enneolematu hinnatõus toob alati kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid, soovitabki Josing riigil mõneks ajaks aja maha võtta ja õppida kasvõi teiste riikide kogemustest. «Teema on keeruline, seega ootaks ka ministeeriumitelt mitmekesisemat ja pikemaajalist analüüsi. Ei ole need asjad nii lihtsad siin elus,» lõpetas majandusekspert.

Tagasi üles