Raudteefirma plaanib käima panna kiirrongid Tallinnast Riiga ja Peterburi

Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann.

FOTO: Toomas Huik

Eesti Raudtee kavandab reisirongiliine Peterburi ja Riiga ning regulaarseid kaubavedusid Ukrainasse ja Kesk-Euroopasse, peamiseks tuluallikaks aga jääb tulevikus ikkagi Vene kaupade vedu, kinnitas ettevõtte juht Kaido Simmermann.



Eesti Raudtee teatas äsja, et teenis mullu oodatust suurema kasumi, 328 miljonit krooni. Mille arvelt kasum tuli?

Ust-Luuga sadam ei hakanud mullu tööle ja kaubad tulid läbi Eesti. Meie raudtee, sadamate ja terminalide hea teenus tõi meile osa Venezuela toornaftavoost, mis liigub Valgevenesse. Hästi palju tonne rohkem vedasime põlevkivi, sest elektrituru avanemise järel eksportis Eesti Energia elektrit senisest rohkem ja meie veame ühte nende elektrijaama põlevkivi.

Sel talvel vedas seitse rongi pidevalt põlevkivi ette, kuigi tavaliselt on seda teinud kolm rongi. See andis tonne juurde, aga kriisiaegne koondamine, kokkuhoid ja tehnoloogia muudatused andsid ka lõpuks tulemuse. Väiksema töötajate arvuga on võimalik rohkem vedada.

Kas pronksöö-eelne kaubaveomaht on taastunud?

Ei. Enne pronksööd vedasime iga kuu 4,4 miljonit tonni kaupa, aga praegu jõudsime aasta alguses kolme miljoni tonnini. Seni oli keskmiselt 2,5 miljonit tonni kuus. Oleme umbes poole peal mahuga. Mullu vedasime peaaegu 30 miljonit tonni, 2006 oli 45 miljonit tonni.

Kui suur Ust-Luuga sadama mõju meie veomahtudele on?

Mullu samal ajal tuli Kirišist kuus rongi masuudiga, praegu tuleb kaks päevas, sest neli on ära pööratud Ust-Luuga peale. Õnneks on meie vahendaja saanud kaks rongi juurde läbi Petseri ja ka muud kaupa oleme lisaks saanud, nii et väga palju Venemaalt tulevas kaubas ei ole kaotanud. Võrreldes mullusega tuleb umbes üks rong päevas vähem. Meil on kokkulepe, et alla poole kokkulepitud normist rongide arv ei lange. 16 ja pool rongipaari ehk 32 rongi päevas on Venemaaga kokku lepitud.

Kui palju pronksöö suhteid Venemaaga praegu mõjutab?

Läbi Eesti kaupa vabalt vedada ei saa, isegi siis, kui kaubaomanikud tahaksid. Rongide päevanorm on ees, aga muudes suhetes see enam tunda ei anna. Kõik on maha rahunenud ja pragmaatilised, aga raudteeveo mahul läbi Eesti vedamiseks on piirang peal.

Millal kiirrongiga Tallinnast Berliini saab?

Praegu saaks juba sõita, tehnoloogia on olemas, kuigi maksab hästi palju. Olemas on rongid, mille rataste vankrid ise lähevad laiemaks ja kitsamaks, sõites üle vastava seadme. Praegune võimalik sõiduaeg ei paku aga reisijale huvi.

Kui palju aega kulub?

Praeguste rongidega 24 tundi. Sõiduaega oleks vaja kärpida 12–13 tunnini, muidu reisijaid ei leia, sest isegi turistidel ei ole nii palju aega. Kui Balti riigid ja Poola renoveeriks raudtee nii, et saaks sõita 120 km/h, siis oleks võimalik rongiga, mis ise muudab piiril teljevahet, sõita 13 tunniga Varssavisse ja sealt viie tunniga Berliini.

Üks selline rong maksab umbes 13 miljonit eurot, niisuguseid ronge oleks vaja viis, et hoida normaalset graafikut. Eraettevõtjal ronge osta ei tasu, sest seda raha ei saa kunagi tagasi. Siin peavad tulema riigid appi. Kui veerem oleks olemas, on reisirongiliikluse pidamine võimalik korralikult töötades nulli viia, et kahjumit ei teki. Paljud riigid on nii ka teinud.

Millisest ajagraafikust räägime?

Lätlased ei hakka ehitama Moskva kiirteed, panevad raha ikkagi Rail Balticasse. Leedukatel on ka suur jupp raudteed korda tegemata. Järgmine lugu on Poolas, kus on samuti vaja raudtee korda teha. Kõik riigid on lubanud, et 2013 on raudtee valmis.

Praegu on kindel, et sellest lubadusest kinni ei peeta, ainult Eesti on raudtee korda teinud selle aasta lõpuks Tallinnast Valgani. Palusin lätlastel tööga alustada Valka-poolsest otsast, et saaksime vähemalt Riiga sõita. Lätlaste peamine mure on Riia linnas, kus on hästi aeglane liiklus ja vajalikud suured ümberehitused.

Kas Riia rongile reisijaid jätkuks?

1000 reisijat peaks olema tervel marsruudil päevas, nii palju kindlasti jätkub, kui vaadata kas või seda, kui palju käib busse Tallinnast Riiga. Lisaks Tartu-Valga ja Tartu-Riia vahel sõitjad. Kui riik ostab rongi, siis on seda liini võimalik vähemalt nullkasumiga pidada.

Tegeleme ka sellega, et panna käima kiire reisirong Peterburi. Kui saame samasuguse piiriületustehnoloogia, nagu on Helsingi ja Peterburi vahel, kus tollikontroll käib liikuvas rongis, siis raudtee lubab sõita 120 km/h ja saaksime nelja tunniga Tallinnast Peterburi kesklinna.

Tagasi üles