Teadlased toetavad vastuolulise miljarditehase ehitamist

Tarmo Soomere

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Eesti Teaduste Akadeemia juhatus leiab, et kaasaegsel tehnoloogial põhineva puidurafineerimistehase rajamine Eestisse on vajalik, kuna see võimaldab puidu paremat väärindamist ja tõstab kokkuvõttes Eesti majanduse tootlikkust. 

Jutt käib Eesti ettevõtte Est-For Invest OÜ kavatsusest ehitada Tartu lähistele umbes miljardi euroga piirkonna suurim tselluloositehas, mis hakkaks aastas ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas ning annaks umbes 200 uut töökohta.

Kuna hiigelinvesteering on saanud palju tähelepanu ja pälvinud eelkõige keskkonnakaitsjatelt suurt kriitikat, võttis tehase rajamise osas sõna ka Eesti Teaduste Akadeemia, mis ühendab endas Eesti väljapaistvamaid akadeemikuid.

Akadeemia president, akadeemik Tarmo Soomere kirjutab kirjas valitsusasutustele, et nende sõnul on puidurafineerimistehase ehitamine vajalik. See tõstab Eesti majanduse tootlikkust, suurendab sisemajanduse koguprodukti, erinevalt toorpuidu ekspordist või puidumassi paljudest teistest traditsioonilistest kasutusviisidest võimaldab raiutava puidu paremat väärindamist ning loob aluse erinevate lisateenuste klastri tekkeks, leiab Soomere.

Akadeemia peab oluliseks seada eesmärgiks mitte ainult tselluloosi, vaid laiemalt biotoodete tootmine, mis võimaldab väärindamisahelat mitmekesistada. Seetõttu on äärmiselt vajalik teadus- ja arendustegevuse ning selle alusel toimiva (katse)tootmise toetamine, ettevõtte ja teadusasutuste koostöö ning tehasele vajalike spetsialistide koolituse taastamine Eestis, märkis Soomere.

Samas juhtis akadeemik tähelepanu sellele, et taolise tehase rajamine tekitab tõenäoliselt terava konkurentsi naabermaade analoogiliste ettevõtetega. «Sellega kaasnev toorme hinna tõus mõjutab eeldatavasti Eesti kõiki puidutootjaid ja kasutajaid. Seetõttu on oluline jõuda kõikidele osapooltele sobivate lahendusteni. Seda võimalikult lühikese aja jooksul.»

Kõige muu kõrval ei saa aga mööda vaadata ka keskkonnaprobleemidest. Kuna hetkel ei ole jäätmevaba ja vee korduvkasutamisel põhinev puidurafineerimise tehnoloogia veel majanduslikult konkurentsivõimeline, kujuneb Soomere hinnangul suuremastaabilise tootmise rajamisel kriitiliseks keskkonnaprobleemide lahendamise võimekus. «Möödapääsmatu on efektiivsete puhastustehnoloogiate rakendamine mitte ainult vee ja veekogude, vaid ka õhu ja mulla saastamise vältimiseks.»

Lisaks tõi ta välja, et Est-Fori planeeritava tehase toorainevajadust ei ole realistlik katta ainult Eesti metsaressurssidest. Seetõttu on tarvis ennetavalt mõelda, kust ja kuidas tuleks puitu juurde hankida.

Soomere sõnul on oluline ka asukoha valik. «Keskkonnanõuete ja tootmiseks vajalike muude ressursside (vesi, transport) poolest sobivaid kohti ei ole palju. Esmasel hinnangul tulevad kõne alla Pärnu, Emajõe alamjooks, Räpina (üldisemalt Pihkva järve piirkond) ja Ida-Virumaa tööstuspiirkond,» kirjutab ta. 

Tagasi üles