Tööstustootmist veab elektroonikaseadmete hinnatõus
20. november 2017, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/20/7326371t1h9f8a.jpg)
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,7 protsenti, teatas statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas oktoobris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning joogitootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
2016. aasta oktoobriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja piimatoodete tootmises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,7 protsenti ja võrreldes 2016. aasta oktoobriga 4,4 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam muude erinevate tööstustoodete, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning elektroonikaseadmete hind, samas langes elektrienergia, jookide ja ravimpreparaatide hind.
Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,5 protsenti ja võrreldes 2016. aasta oktoobriga 3,4 protsenti. Eelmise kuuga võrreldes tõusis oktoobris keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahktoodete ja jalatsite ning keemiatoodete hind, samas langes elektrienergia, muude erinevate tööstustoodete ja elektroonikaseadmete hind.
Statistika aluseks on küsimustikud «Tootjahind», «Ekspordihind» ja «Impordihind», mille esitamise tähtaeg oli 6.11.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte üheksa tööpäevaga.
Statistikatööde «Tööstustoodangu tootjahinnaindeks», «Ekspordihinnaindeks» ja «Impordihinnaindeks» avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.