Tamsalu vallas Vajangul seafarmi pidav OÜ Markilo osutus jõudluskontrolli aastaraamatu järgi mullu üheks edukamaks farmiks Eestis.
Farm liikus pankrotipesast edetabelisse
8. mai 2011, 19:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Markilo tootis läinud aastal põrsaid ühe emise kohta nii palju, et on selle tulemusega – 29,9 toodetud põrsast ühe emise kohta aastas –Eestis teisel kohal. See on ettevõtte omaniku Urmas Lahe sõnul samaväärne tulemus kui näiteks Taani parimates farmides, kus tema ja tema töötajad on käinud aastaid eeskuju võtmas.
Urmas Laht ostis Vajangu farmi 2007. aastal pärast seda, kui see oli pankrotti läinud. Nüüd tunneb ta uhkust, et on suutnud viie aastaga tuua pankrotipesast soetatud farmi Eesti tippude sekka.
“See näitab, et korraliku juhtimisega on võimalik suhteliselt lühikese ajaga edu saavutada,” ütles Laht ja loetles edu komponentidena häid töötajaid, korralikku tõuaretust, sigade pidamise know-how’d ja loomade heaolu. 2008. aastal alustati tema eestvõtmisel uue tõu – djurok - toomist Eestisse, samuti on firma Vajangule investeerinud selle aja jooksul üle 20 miljoni krooni.
Urmas Laht peab väga oluliseks töötajate rolli. Kuid see on praeguses Eestis just kõige suurem murelaps. Laht arutles, et kui töötuid on Eestis 100 000 ümber, siis oskustöölisi on tegelikult väga raske leida.
“Kuna meie tulemid on nii head, siis keskmise tasemega töötajal on raske meie farmis vastu pidada,” selgitas firmajuht, “tööoskused ja probleemidest arusaamine nõuab teatud eeldusi.” Seepärast võib sageli töötukassas või lehekuulutustes näha, et Markilo otsib oma farmi uusi töötajaid.
Markilo juhid ja töötajad on käinud Taanis töövõtteid õppimas. Laht tõi näite, et näiteks Taanis peab farmeriks viis aastat õppima, misjärel saab kutsetunnistuse, mis tagab ühtlasi korraliku tasu. Ka OÜs Markilo on võimalik teenida üle Eesti keskmise ulatuvat palka.
“On selge, et me ise ei jõua kõiki inimesi vajalikul tasemel koolitada ning seetõttu on plaan hakata Olustvere teeninduskoolis loomakasvatajaid ette valmistama. Olustvere kool hakkab selles osas koostööd tegema Eesti Tõusigade Aretusühistuga, kes leiab lõpetajatele tasuva töö,” rääkis Laht, kes on ise ka aretusühistu nõukogu liige.
Tänu tehtud investeeringutele saab farmis hakkama palju väiksema tööjõuga. Kui aastaid tagasi töötas Vajangul seitse inimest, siis nüüd on farmis 5500 siga ja seal töötab neli inimest.
Urmas Laht rääkis, et lisaks tõuaretusele on firma tegevuse suunaks ka lihatootmine ning siin on lõviosa suunatud Venemaa turule.
Laht on Vene turul tegutsenud ligi seitse aastat ning kuna ta otsustas, et aeg on protsessi kaasata ka noorem põlvkond, andis ta Vinnis asuva firma üle tütar Marvile. Seegi farm on jõudnud aastaraamatu võrdlustes kümne parema sekka.
Urmas Laht ütles, et heade tulemuste saavutamine nõuab suurt pühendumist, mistõttu on ta loobunud ka kõiksugustest ühiskondlikest ülesannetest ja aktiivsest poliitikast.
Keskerakonda kuuluv endine riigikogu liige (1999-2003) on oma erakonna suhtes siiski kriitiline – ta leiab, et erakonna esimees Edgar Savisaar peaks andma erakonna noorematele liikmetele võimaluse jõulisemalt erakonna edasise saatuse suhtes kaasa rääkida.
“Vaatamata maarahva kongressile, saime maalt ikka väga vähe hääli, seega on vaja uusi mõtteid ja uusi inimesi, nii nagu äris, nii ka poliitikas,” ütles Laht, kel ometi ei ole plaanis keskerakonnast välja astuda.