Neivelt elektriautode ostutoetuse plaanist: täiesti jabur (11)
16. november 2017, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/16/7316195t1h29ac.jpg)
Ettevõtja Indrek Neivelt peab jaburaks, et riik üldse plaanib elektriautode ostutoetuse taastamist olukorras, kus meil ei jätku raha palju põletavamate probleemide lahendamiseks.
Neivelt ütles ERRile, et tema hinnangul tegeletakse pseudoprobleemiga. «Kui mõelda suures plaanis, siis kas täna on kõige suurem probleem see, et me saaks autode CO² sisalduse väiksemaks, hakates elektriautodele toetusi maksma,» küsis ta.
«Kas tasub ikka toetada neid, kes praegu sõidavad mersudega, et nad saaks Tesla osta. Võib-olla tasuks raha anda sinna, et need, kes praegu sõidavad 20 aastat vanade autodega, saaks edaspidi sõita 10 või 5 aastat vana autoga,» lausus Neivelt.
Neivelt tuletas poliitika elluviijatele meelde, et inimeste tihedus Eestis on üks madalamaid Euroopas. «Ma saan aru, et Saksamaal on õhu puhtuse probleem, Hiinas on õhuprobleem. Aga meil ei ole probleemi olemas.»
Majandusministeeriumi kinnitusel tullakse juba lähikuudel välja ettepanekutega, kuidas saab riik panustada elektriautode osakaalu suurendamisse.
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) teatas novembri alguses, et nende hinnangul jääb arusaamatuks Eesti valitsuse seisukoha puudumine elektriautode tuleviku osas. Automüüjate kinnitusel paikneb Eesti oma elektriautondusega Euroopa riikide hulgas täiesti viimaste seas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütles sel nädalal Postimehele, et AMTELi kriitika pole põhjendatud. «Vastupidi, küsimus, mida ka Euroopa Liidu tasandil tõstatatakse, on hoopis laiapõhisem ja suurem – mida me soovime saavutada? Ehk küsimus pole pelgalt elektriautodes, vaid oodatavas tulemuses,» selgitas Gailan. «Selge suund on puhtama transpordi poole ja seda ka EL veab oma 2030 eesmärkide kehtestamisega. See aga ei tähenda üksnes ja ainult elektritranspordile keskendumist vaid laiapõhjalisemat säästva transpordi planeerimist.»
Gailani sõnul on majandusministeerium koostöös keskkonnaministeeriumiga ja konsultandiga kaardistamas laiapõhjalisemat meetmete paketti, kuidas puhtama transpordi poole liikuda ja seda kõike kuluefektiivsemalt.
Gailani sõnul on Eesti riik selgel seisukohal, et elektriautod on transpordi lähitulevikus väga tähtsal kohal. «Oleme loonud taristu, mida tehnoloogia kiires arengus tuleb olemasolevat lihtsalt täiendada. Praegu on käimas ettevalmistused laadimistaristu erastamiseks ja erastamise tingimustes on kindlasti sees uued otsikud,» ütles Gailan.
Gailan selgitas, et 2014. aastal lõpetati elektriautode ostutoetuse pakkumine, kuna turult tulnud indikatsioonidele toetudes võis eeldada, et tehnika arengu ja konkurentsi tihenemise tulemusena toimib turg ise ja toetust pole rohkem tarvis. «Kahuks ei ole autotootjad lootustega sammu pidanud ja nüüd, kaks ja pool aastat hiljem, kaalutakse taas mingil moel toetuste taastamist,» märkis Gailan.
Tema sõnul on see, kas, kuidas ja kui palju riik elektrimasinate osakaalu suurendamisse panustab, hetkel arutlusel ja lähikuudel tullakse välja ettepanekutega. «Kuna elekter ei ole ainuke alternatiivkütus, siis kõik tegevused, mis tehakse lisaks elektrisõidukite edendamisele, ei ole mitte selle arvelt, vaid lisaks. Analoogselt elektrilaadimistaristule oleme võtnud endale kohustuse 2020. aasta lõpuks rajada ka näiteks CNG-laadimistaristu,» rääkis Gailan.