SEB pensionifondide tootlus on viimasel viiel aastal teistele kõvasti alla jäänud. Panga sõnul on viletsate tulemuste taga nende liigne ettevaatlikkus ja nii mõnigi valearvestus.
SEB selgitab, miks nende pensionifondide tootlused kõige nõrgemad on
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
16. november 2017, 11:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas nädala alguses, kuidas viie aasta tootluste põhjal on kõik neli SEB pensionifondi (konservatiivsed, tasakaalustatud, progressiivsed ja agressiivsed) viimasel kohal.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing selgitas, et madalatel tootlustel on mitmeid põhjuseid. «Osaliselt on see tulnud meie põhjendamatust, tagantjärele tark olles, ettevaatlikkusest teatud kiire tõusu perioodidel, mil me ei ole alati uskunud tänaseks juba 9 aastat kestnud rallisse,» ütles ta.
Lisaks on nad teinud valearvestusi. «Näiteks arenevate turgude võlakirjadega seoses pidime paar aastat tagasi tunnistama, et see konkurentidest erinev panus ei olnud toona kuigi tulemuslik.»
Kunsingu sõnul on nad konkurentide suhtes võtnud palju vähem likviidsusriski, mis buumival turul on jällegi osutunud liigseks ettevaatlikkuseks. «Võlakirjade poolel oleme ajalooliselt madalate intresside tingimustes piiranud intressiriski võtmist.»
Kogu see ettevaatlikkus läheb Kunsingu hinnangul tagasi eelmise finantskriisi aega, mis mäletatavasti oli erakordselt suure magnituudiga. «Me õppisime sellest üsna palju. Näiteks likviidsusriskide võtmise kohta. Samas tundub, et ajakirjanikud ja avalikkus unustavad õpitu kiiresti ja on leidnud tee tagasi tootluste ületähtsustamise ja riskide ignoreerimise juurde,» sõnas Kunsing.
Kokkuvõttes rõõmustas Kunsing, et nad on suutnud siiski klientidele raha teenida ja seda ka tarbijahinnaindeksiga korrigeeritult. «See võikski ju ühe tasakaaluka pensioniinvesteeringu eesmärk olla.»
Postimees kirjutas esmaspäeval, et kui seni on kriisijärgsel ajal olnud parima tootlusega LHV pensionifondid, siis viimasel ajal hakkavad need oma positsioone kaotama ning pensionifondide valitsejaks tõusevad hoopis Luminori fondid.
Samas on pensionifondidesse investeerimine olenevalt investori vanusest pikaajaline või ülipikaajaline investeering, mis tähendab, et fondi valides tuleks vaadata pigem pikaajalist tootlust.