Viis olulist sammu, mis aitavad töö- ja eraelu taas joonele saada
19. november 2017, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööalaselt ei ole kahjulik mitte ainult teha tööd, mis rahuldust ei paku, aga ka liigne tööle pühendumine, mis võib üks hetk viia läbipõlemiseni. Seetõttu on oluline pidevalt jälgida, et töö- ja eraelu oleks omavahel tasakaalus.
Siiski ei ole alati kerge märgata, millal on see hetk, kus tasakaal kaob ja üks eluvaldkond hakkab teiste arvelt oluliselt domineerima, märgib töönõustaja Ashely Stahl, vahendab Forbes.
Samas esimeste kergeloomuliste sümptomite eiramine võib aga väga kiirelt süveneda millekski, millel on väga tõsised tagajärjed. Stahlil on viis soovitust, mis aitavad nihkesse läinud tasakaalu taas õigele teele suunata.
1. Õpi asjadest lahti laskma
Liigne täiuseihaldus, soov kõiki aidata ja kõike teha tagab üksnes ühte asja ja see on läbikukkumine. Õpi ütlema «ei» seal, kus see on õigustatud. Loobu kõigest sellest, mis sulle liigset stressi tekitab, ja ära lase neil asjadel enam end mõjutada. Selle arvelt vabanenud aeg ja energia suuna Sinu enda jaoks olulistele asjadele.
2. Kehtesta tööl piirid ja jää neile kindlaks
Kuigi tehnoloogilised võimalused pakuvad töötajatele märksa paindlikumaid töökeskkondi, mida nad ise ka väga hindavad, tuleb silmas pidada, et sama asjaolu võimaldab töötajal vajadusel saada ka 24 tundi ööpäevas ligi oma tööasjadele.
Sellise olukorra vältimiseks peaks töötaja oma otsese ülemusega selgelt kokku leppima, millised ootused on tema töö suhtes. Ka tuleks selle käigus seada paika piirid, kas ja millal võib tööandja töötaja poole pöörduda ka väljaspool tema ametlikku tööaega. Seejuures peaks paigas olema ka, kuidas tasustatakse ületöö ja kas üldse töötajal on soovi seda teha.
Kui need piirid on selgelt paigas, on nii töötajal kui tööandjal märksa lihtsam pidada kinni ametlikust tööajast ja vältida töö tegemist väljaspool selle raame.
3. Sea paika oma ajalised prioriteedid
Iga tööpäeva lõpus käi põgusalt üle kõik oma päevased tegevused ja hinda, kui väärtuslikult sa seejuures oma aega kasutasid. Millised osad päevast olid kõige produktiivsemad, millised tõid kõige vähem tulemusi? Kas oli tegevusi või inimesi, kes pigem raiskasid su tööaega?
Kui midagi sellist oli, siis loobu nendest. Su aeg on liiga väärtuslik, et raisata seda mõttetutele tegevustele. Selle asemel saad selle arvelt vabanenud ajaga midagi märksa väärtuslikumat peale hakata.
4. Ole isekas «minu» aja osas
Sa ei ole heas vormis, kui sa oled energiast tühjaks pigistatud ja ei saa end laadida. Iseenda eest hoolitsemine on su suurim ja olulisim kohustus. Isegi, kui sul on väga pingeline periood, kus üks kohustus ajab kalendris teist taga, ära loobu nende arvelt ajast, mida tavaliselt pühendada iseendale.
Mine trenni. Füüsiline aktiivsus parandab su tervist ja suurendab õnnehormoonide, endorfiinide hulka. Võta hommikul pool tundi, et mediteerida. Juba 30 minutit on piisav aega, et vähendada stressi, ärevust ja suurendada rõõmu sotsiaalsest läbikäimisest.
Mida iganes sa ka ei vali iseendale pühendatud aja täitmiseks, ära loobu sellest ainult seetõttu, et tööl on pingelisem periood.
5. Küsi abi
Me oleme produktiivsemad ja õnnelikumad, kui meie ümber on tugev toetussüsteem. Seega anna oma lähikondlastele märku, kui tunned, et asjad hakkavad ummikusse jooksma. Räägi sõbraga, mis sind häirib. Ütle kolleegile, et vajad rohkem aega mõne ülesande täitmisel, kui tema seda eeldab.
Tunnista ka fakti, et vahel ongi sinule esitatavad nõudmised suuremad kui reaalsed võimalused ja anna sellest ka ennast ümbritsevatele inimestele abipalvega märku.
Küll aga pea meeles, et nii nagu sina vajad vahel abi, vajavad seda vahel ka inimesed sinu ümber, mistõttu pead olema valmis võtma teatepulga üle siis, kui keegi su enda tugisüsteemist seda vajab.