Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eurotsooni majandus liigub kuldaja suunas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Euroopa Komisjoni majanduvolinik Pierre Moscovici Euroopa Liidu majanduskasvu prognosoi tutvustamas. | FOTO: EMMANUEL DUNAND/AFP/Scanpix

Soome statistikaamet teatas eile, et põhjanaabrite teise kvartali majanduskasv oli 3,6 protsenti. Viimati oli kasv nii lennukas kuus ja pool aastat tagasi 2011. aasta esimeses kvartalis. Ka Euroopa suurima riigi Saksamaa majandus kasvab üha kiiremini – kolmanda kvartali SKT kasvas 2,8 protsenti, võrrelduna 2,3 protsendiga teises kvartalis ja ökonomistide sama suure prognoosiga kolmandaks kvartaliks.

Analüüsimajad tõstavad nii eurotsooni terviku kui ka liikmesriikide kasvuprognoose üha kõrgemale. Euroopa Komisjon tõstis värskes sügisprognoosis Eesti majanduskasvu ootuse selleks aastaks 4,4 protsendini, mis on värskeim ja kõrgeim kasvuootus, mida ükski analüüsimaja seni ennustanud on. Järgmiseks aastaks ootab komisjon 3,2-protsendilist majanduskasvu.

Ka eurotsooni terviku majandus kasvab aina kiiremini ning prognoosid on üha helgemad. Kolmandas kvartalis kasvas kahe ja poole triljoni suurune majandus 2,5 protsenti. Nii kiiret kasvu nägime viimati samuti 2011. aasta esimeses kvartalis.

Bloombergi jälgitavad ökonomistid on tõstnud sel aastal eurotsooni majanduskasvu prognoosi juba kaheksal korral. Euroopa Komisjon tõstis eelmisel nädalal selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendile – võrrelduna maikuise 1,7 protsendiga. See on 0,6 protsendipunkti kiirem, kui on pikaajaline trend.

«Pärast viis aastat kestnud mõõdukat kasvu on Euroopa majanduskasv nüüd kiirenenud,» kommenteeris prognoosi Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici. «Kuuleme häid uudised paljudelt rinnetelt – luuakse uusi töökohti, investeeringud kasvavad ning avaliku sektori rahandus muutub tugevamaks,» lisas ta.

Euroala majanduskasvu taastumine on lõppeva aasta üllatuslik edulugu, kirjutab Financial Times.

Veel viis aastat tagasi oli eurotsooni majandus mudas. Üleilmsele finantskriisile järgnes eurotsooni võlakriis, mis tõi kaasa rekordilise tööpuuduse ning pani küsimärgi alla isegi rahaliidu püsimajäämise. Ehkki endiselt on vaja süngete aastate jooksul kaotatust küllaltki palju tasa teha ning tootlikkus on veel nõrk, on olukord liikunud paremuse poole ja esimesed haavad hakkavad paranema.

Veelgi enam, mõned ökonomistid prognoosivad euroalale kiire majanduskasvu ja madala inflatsiooniga kuldse perioodi suunas.

«Praegust kasvu on olnud üle nelja aasta ning enamik indikaatoreid näitab, et eurotsooni majandus on endiselt kusagil tsükli keskel,» ütles Bloombergile analüüsikeskuse analüütik Angel Talavera. «Kui ootamatuid šokke ei tule, näeme majanduskasvu veel mitme aasta jooksul,» lisas ta.

Ettevõtete majandustulemused ületavad analüütikute ootusi ning tarbijate kindlustunne on kõrgeim alates 2001. aastast. Ka eurotsooni majandususaldusindeks on kõrgeim alates 2001. aasta jaanuarist ning see on kasvanud 14 kuud järjest. Oktoobrikuu tõusu vedasid peaaegu kõik sektorid, teiste hulgas tööstus, jaekaubandus ja ehitus.

Usaldust pole suutnud kõigutada ka tsoonis toimuvad poliitilised pinged eesotsas Kataloonia sündmustega.

«Poliitilised pinged avaldavad poliitilisele sentimendile endiselt väikest mõju,» ütles Financial Timesile Hollandi suurpanga ING eurotsooni majanduse vanemökonomist Bert Coljin. «Üllataval kombel kaalub terve majandus praegu üles poliitilised riskid,» lisas ta.

Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoît Cœuré läks eelmisel aastal veel kaugemale, öeldes, et tasakaalustatuse ja robustse kasvu põhjal võiks öelda, et eurotsooni majandus on parimas seisus alates ühisraha loomisest 1999. aastal. Samal ajal ei unustanud ta manitsemast riike majanduskasvu toetamiseks ellu viima veel rohkem reforme.

«On põhjus arvata, et 2018. aastal kogub euroala jõudu,» kirjutasid Šveitsi suurpanga Credit Suisse ökonomistid, kes tõstsid järgmise aasta kasvuprognoosi 2,5 protsendile. «Ja riskid on ülespoole,» lisasid nad.

Muidugi pole eurotsooni taevas kaugeltki pilvitu. Tootlikkuse kasv on kaugel sellest, mis oli uue millenniumi alguses, nn lõunariikides on tööpuudus endiselt üle 10 protsendi taseme ning veerandil noortest pole tööd.

Tõsi, ka töötuse määr langeb kiiresti. Eurotsoonis kahanes tööpuudus septembris 8,9 protsendini ning noorte tööpuudus langeb märgatavalt. Kui veel eelmise aasta septembris oli noorte tööpuudus 20,4 protsenti, siis nüüdseks on see langenud 18,7 protsendini. Tööpuudus on järsult kahanenud ka rahaliidu kõige haavatumates riikides, nagu Kreeka, Küpros ja Hispaania.

«Palju paremaks ei saagi minna. Kasv on kiire, töötus langeb,» ütles investeerimispanga Berenberg peaökonomist Holger Schmieding Financial Timesile kaks nädalat tagasi.

Kreekal suur strukturaalne eelarveülejääk (lisalugu)

Pärast enam kui seitse aastat kestnud katkematut püksirihma koomale tõmbamist on Kreeka nüüd Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel suurim strukturaalse ülejäägiga arenenud riik, kirjutab Bloomberg.

Pärast 2015. aasta suvel peaminister Alexis Tsiprase allkirjastatud päästepaketti on riik võtnud vastu seadused, mis on lisanud kokkuhoiumeetmeid mahuga kaheksa miljardit eurot, mis võrdub 4,5 protsendiga riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Järgmisel aastal jõustub veel üks säästupakett, mille maht võrdub kahe protsendiga sisemajanduse kogutoodangust.

Kreeka selle aasta primaarne eelarveülejääk saab olema kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on tunduvalt kõrgem kui planeeritud 1,75 protsenti.

«Kreeka on läbi viinud olulisi reforme kõikides poliitilistes valdkondades,» kirjutatakse Euroopa Komisjoni koostatud 187 lehekülje pikkuses raportis, mis hindab, kuidas järgib riik abipaketi tingimusi. «Kreeka majandus on osutunud keerulistes tingimustes oodatust palju paindlikumaks, fiskaalsed eesmärgid on tublisti ületatud ja struktuursed reformid on tehtud sellistes valdkondades, nagu maksude administreerimine, ärikeskkond, energeetika, privatiseerimine ja avaliku sektori administreerimine.»

Kreeka valitsus tunneb ennast juba nii kindlalt, et esmaspäeval tegi valitsusjuht Tsipras ootamatu telepöördumise, kus teatas 1,4 miljardi suurusest «sotsiaalsest dividendist», mida makstakse detsembris enam kui kolmele miljonile kreeklasele, keda on kokkuhoiupoliitika tabanud kõige rohkem.

Ühekordselt plaanib riik maksta väikese sissetulekuga kreeklastele välja 720 miljonit eurot ning tagastada 315 miljonit ravitasusid. Kreeka riigile kuulub elektrienergiakompanii PPC saab 315 miljonit eurot vaesemate majapidamiste subsideerimise katteks.

Väljamakse on kooskõlastanud Kreeka võlausaldajad Euroopa Liit ja IMF ning see on üle kahe korra suurem kui eelmise aasta 617 miljonit eurot, mis tehti ilma eelneva kooskõlastuseta.

Tagasi üles