Ringkonnakohtu otsus: Teet Järvet küsis altkäemaksu

Altkäemaks Foto: Joosep Martinson/Õhtuleht

Ringkonnakohus jättis omanikujärelevalvet teinud Teet Järveti erasektori korruptsiooniasjas süüdi.

Eile tegi ringkonnakohus erasektori korruptsiooni asjas otsuse, millega jättis Harju Maakohtu otsuse süüdimõistmise ning karistuse osas muutmata.

Järvet kavatseb minna vaidlusega riigikohtusse, sest «oodatud tulemust veel ei tulnud». «Otsus ei tugine asjas kogutud tõenditel ning ringkonnakohus on üksnes püüdnud maakohtu ebakvaliteetset otsust õigustada. Selle asemel, et esitatud tõendeid sisuliselt ja objektiivselt hinnata,»rääkis Järvet Äripäevale.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus oli põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ühtlasi leidis ringkonnakohtu kolleegium, et Järvetile mõistetud üle kolme aasta pikkune tingimisi vangistus ei ole karistusena piisav ning mõistis talle ka kolme aasta pikkuse ettevõtluskeelu.

Riigprokuratuur süüdistas ettevõtjat Teet Järvetit 50 000 euro altkäemaksu küsimises. Süüdistuse järgi nõudis omanikujärelvalvet teostanud ettevõtte esindaja Teet Järvet Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistöödega seoses hankelepingu võitnud töövõtjalt altkäemaksu mille eest lubas Järvet tööde vastuvõtmise ilma komplikatsioonideta.

Ehitaja andis ebaseaduslikust nõudmisest teada õiguskaitseasutustele ning osales kriminaalmenetluses tunnistajana. Lisaks mõisteti Järvet süüdi ka dokumendi võltsimisele ja kasutamisele kihutamises ning narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.

Riigiprokuratuuri abiprokurör Triinu Olev selgitas, et eilse ringkonnakohtu otsuse pinnalt võib teha ennekõike järelduse selle kohta, et esiteks ei esine korruptsiooni üksnes avalikus sektoris vaid kahjuks ka erasektoris ning teiseks on riik valmis astuma välja ausate ettevõtjate kaitseks.

«Eilse otsusega on saanud kinnitust, et ka eraettevõtete esindajate vahel sõlmitavad korruptiivsed tehingud võivad olla karistatavad ning loodetavasti tõstab see ühiskonna teadlikkust erasektori korruptsioonist ning julgustab ettevõtjaid sellistes olukordades ka ise õiguskaitseasutuste poole pöörduma,» lisas prokurör Olev.

Ringkonnakohtu otsust on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada Riigikohtus.