Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

POSTIMEHE INTERVJUU: Keskerakonna kontori ostja imetleb Eesti äriajamise lihtsust

Lisatud graafik ja droonivideo!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

41-aastane Soome kinnisvaraärimees Arto Kalevi Autio, kelle ettevõte ostis hiljuti Keskerakonna kontori, ei ole mitte kunagi oma elus pidanud CVd koostama, kuigi on kinnisvara alal töötanud 23 aastat. Olles näinud äriajamise võimalusi eri riikides, otsustas ta 2010. aastast Eestile keskenduda. Kuigi Keskerakonna kontori ostu rahastanud investoritest rääkides jääb ärimees napisõnaliseks, oli tema sõnul üks rahastamisallikaid ka pangalaen.

Eesti avalikkusele olete üsna tundmatu. Rääkige natuke oma taustast.

Mul on finantsharidus. Olen 23 aastat tegutsenud kinnisvaraäris. Alustasin 19-aastaselt. Olin pikalt kinnisvaramaakler paljudele rahvusvahelistele investeerimisettevõtetele, pensionifondidele ja kindlustusfirmadele. Peaasjalikult Skandinaavias ja Kesk-Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas... sisuliselt üle kogu maailma. Olen tegelenud kõigega kinnisvaras: selle omandamisega, arendamisega, ehitusprojektide juhtimisega – kogu elutsükliga.

Miks otsustasite äritegevuse Eestisse tuua?

Kuna olen elanud nii paljudes erinevates kohtades ja puutunud kokku erinevate valitsuste, tegevus- ja ärikeskkondadega, on Eesti minu jaoks üks investorisõbralikumaid ja sobivamaid kohti selliseks äriks, nagu meie ajame. Peale kõige muu mulle meeldib Eesti.

Teie nimega seostub Eesti äriregistris 98 ettevõtet, mis on registreeritud ajavahemikus 2010–2017. Millega seda põhjendate?

See on täiesti tavaline struktuur sellist liiki varahalduses. Kui vaadata ükskõik millist teises valdkonnas tegutsevat ettevõtet või mõnda erapanka, siis iga investeeringu jaoks ongi eraldi ettevõte. On terve hulk põhjuseid, miks nii tehakse. Ka kinnisvarafondid loovad investeerimisprojektide jaoks eraldi ettevõtteid.

Kinnisvaraärimees Arto Kalevi Autio seljatagust ehib Brave Capitali tellitud Joanna Kuuse suurlinna kujutav maal. | FOTO: Tairo Lutter

Üks peamisi ettevõtteid, mis suurt hulka teie ettevõtteid seob, on Brave Capital. Mis on selle roll ja kui suur on Brave Capitali täna?

Brave Capital on varahaldusplatvorm, mis tehingusuhete kaudu juhib ettevõtteid, mille raames me tegutseme. Selle alla kuuluvad nii meie klientide ettevõtted kui ka otse selle alla asutatud tütarettevõtted. Meie portfelli kogumaht on 500 miljonit eurot, seejuures tütarettevõtete portfelli väärtus eraldivõetuna on 100 miljonit eurot.

Tegemist on väikese tegijaga Euroopa või Baltimaade turu mõistes, kuid meile sellest piisab. Me ei ole huvitatud ärikinnisvarast, kus on pikad rendilepingud, mis toodavad aastas viie-kuueprotsendilist tulusust. Pigem otsime kinnisvaraobjekte, millega saame ise midagi ära teha, käed külge panna ja luua mingi lisaväärtuse. Vähesed ettevõtted teevad seda.

Juba paar aastat räägitakse, et Eestis on kinnisvarabuum. Mis on teie hinnang sellele, mis siin toimub?

Ma olen viimase 23 aastaga näinud palju kinnisvarabuume ja mina ei nimetaks seda kinnisvarabuumiks. Buum on siis, kui hinnad ja turg kasvavad kahekohalise protsendi võrra aastas või isegi kuus.

Eesti hinnatõusu taga on kaks põhjust. 2008. ja 2009. aasta majanduskriisi järel korrigeeris Eesti ülehinnatud kinnisvaraobjektide hindu väga kiiresti. 12 kuu jooksul toimunud hinnalangus oli nii sügav – peaaegu võrreldav Hispaaniaga, kus kinnisvarahinnad langesid 80 protsenti –, et hinnad pididki taas kasvama hakkama, et mingile normaalsele tasemele tagasi jõuda.

Kui võrrelda kinnisvarahindasid ehituskuludega – mis on ainus võrdlusbaas kinnisvaras –, siis ma ei nimetaks siinseid hindu buumihindadeks. Siin ei ole vahet, kas on tegemist Eesti, Poola või Saksamaaga, materjalikulu on sama. Ainus asi, mis ehituses varieerub, on tööjõukulu. Seega nimetaksin Eestis toimuvat lihtsalt tervislikuks kasvuks.

Kui võrrelda seda Rootsiga?

(Naerab.) Ei, see ei ole Rootsiga võrreldav. Rootsi kinnisvarahindade tõusu taga on suur inimeste sissevool – nii vist on kõige kohasem nimetada – ja seetõttu on tavakorteritest puudus. Lisaks on Rootsi kinnisvarahindade suure kasvu taga ka pankade laenupoliitika. Kui võrrelda kinnisvaralaenude andmist Rootsis ja Eestis, siis on need kaks täiesti erinevat asja.

Kas see tervislik kasv jätkub ka lähiaastatel?

Kui vaadata Tallinna kinnisvaraturgu, siis läheb siinse turu tervislikuks kasvuks vaja 1000–2000 uut korterit. Siin tuleb aga arvestada, et aastatel 2008–2013 ei ehitatud üldse. Sellest ajast on veel omakorda 5000 – 10 000 korterit puudu.

Iga linna tervislikuks arenguks on vaja aga uute hoonete pealekasvu ja vanade lammutamist. Keskmise paneelmaja eluiga on 40–50 aastat, ent kui vaatame Tallinnas ringi, siis suurem osa maju on praeguseks juba 60–70 aastat püsti olnud. Ma usun, et seda liiki uuendamine Tallinnas jätkub.

Tuleme nüüd teile kuuluvate kinnisvaraobjektide juurde. Märkisite, et teie eesmärk on luua lisaväärtust. Mis on teie viimaste aastate suuremad tehingud?

Üks suuremaid oste hiljuti oli loomulikult Pirita maatükk, kuhu plaanime ehitada pea 200 korterit. Tegemist on mereäärse alaga ja see teeb ta kogu Läänemere mõistes unikaalseks, sest mitte kuskil mujal ei ole võimalik nii merelähedast kinnisvaraarendust teha.

Ja kes seda rahastab?

Sel on oma investorid taga. Ehitus algab loodetavasti juba järgmisel aastal. Muidugi nõuab asjaolu, et see arendus tuleb niivõrd mere lähedale, põhjalikku eeltööd. Meri on küll üks ilus asi, aga samal ajal esitab ka väljakutseid.

Üks hiljuti enim kajastust leidnud tehing on kahtlemata Eesti Keskerakonna kontoriost, mille omandas teie ettevõte BC 31 Holding OÜ. Miks otsustasite selle ostu teha?

Me omandasime selle kinnisvara kahes osas. Üks osa sai ostetud Tallinnalt avaliku enampakkumise kaudu. Teise osa ostsime erakonnalt, kellele see seni kuulus. Me kuulsime, et nad otsivad teist kontoripinda Tallinnas ja loobuvad sellest pinnast.

Tegime nende osale pakkumise, mis meie hinnangul oli õiglane, ja nagu näha, neile see sobis ja nüüd kuulub see meile. Me oleme ostnud üsna palju kinnisvaraobjekte nii Tallinnalt kui ka Eesti Vabariigilt, see oli meile üsna tavapärane tehing.

Kuidas selle tehingu protsess välja nägi?

Esmalt võitsime Tallinna avaliku enampakkumise ja nädal-paar hiljem ostsime ka ülejäänud osa. Tallinna enampakkumisel olime ainukesed osalejad. Me jälgime pidevalt Tallinna, Riigi Kinnisvara, Oksjonikeskuse ja maa-ameti avalikke pakkumisi. Meil on 99 protsendi ulatuses ülevaade kõigist müügis olevatest objektidest. Seda pakkumist nägime internetis.

Kui lihtsalt saite kokkuleppele hinnas? Vahepeal räägiti tehingumaksumusena kolmest miljonist, kuid lõpuks teatati meediale, et Keskerakonna kontor müüdi 1,8 miljoni eest. Millest need erinevad arvud?

Ju siis on kuskil segadus tekkinud. Tallinna avaliku enampakkumise hind on avalik info. Kui sellele lisada teine osa, siis on tehingu kogumaksumus kolm miljonit eurot.

Mida plaanite selle hoonega teha?

Kui täiesti aus olla, siis me ei ole veel otsustanud. Hetkel vaatame maja ehitusplaane üle, kas on mingeid osi, mida me ehituslikult muuta tahame. Tegemist on hea asukohaga, üks ajaloolisi paiku Eestis. Nii naabruskond ise kui ka naabrid on väga hea mainega. Elame, näeme.

Kas jätate senise omaniku sinna rentnikuna edasi?

Tallinna linnale kuulunud osas tegutseb praegu üks suveniiripood. Erakonna kontori ruumid vabanevad aasta lõpuks.

Kas olete ise ka seal käinud?

Jah, muidugi.

Kas esindasite mõne suurinvestori huve või oli tegemist mitme väikeinvestoriga?

Kõik meie investeeringud on kas meie enda rahast või mõne investori rahast. Muidugi, selleks ostuks kasutasime muude finantseerimisallikate hulgas ka pangalaenu.

Nende paari loo põhjal, mis Eesti meedias teist hiljuti on tehtud, sain ma aru, et suurem osa teie investoritest on jõukad skandinaavlased. Mis on nende huvi siia investeerida?

See ei ole päris nii. Kui Brave Capital oma tegevust alustas, oli suur osa investoritest  tõesti Põhjamaadest. Praegu moodustavad skandinaavlased ainult viis protsenti. Meie investorite geograafiline haare on väga lai.

Kui paljudest riikidest teie investorid pärit on?

Ei ole kunagi seda kokku arvutanud. (Naerab.) Küll aga ütlen, et paljudele inimestele, kes tulevad riikidest, kus ettevõtte registreerimine võtab juba kaks kuud, on üllatus, kui sujuvalt see Eestis toimub.

Kui võtta ette mõne teise riigi maksuseadused, siis need on nii keerulised, et isegi need seadused kirjutanud inimesed ei saa nendest täiel määral aru. Kui Eesti suudab säilitada oma maksukorralduse, üleüldise ühiskondliku ja seadusandliku struktuuri, on Eestil väga helge tulevik.

Teile kuulub ka teatav hulk BLRT aktsiad. Millist rolli näete selle ettevõtte aktsionärina?

Me oleme muidugi väga väike osanik. Praegu me lihtsalt ootame ja vaatame.

Küll aga pidite mitu kohtuastet läbi käima, et üldse nende omanikuks saada.

Nojah. Me siiski loodame, et see investeering hakkab ühel päeval ka dividenditulu sisse tooma.

Ja millist tulevikku näete oma äridele Eestis?

Ma usun ja loodan, et Eesti jätkab sellist arengut, nagu ta seni näidanud on. Me väga loodame, et see kasv, mis praegu Eestile osaks on saanud, jätkub. Et ehitatakse rohkem kui kunagi varem. Ma ei ole küll rahvuselt eestlane, kuid Eesti patrioodina loodan siiski, et Eestist saab üks olulisi finants- ja investeerimiskeskusi Euroopas.

Kui vaatame tööstusettevõtteid, kes 2000. aastate paiku oma tootmise Hiina viisid, siis tegelikult hakkavad nad nüüd tagasi tulema. Ja ma arvan, et Eestil on siin väga head võimalused need tootmised endale saada.

Kuna Eestis on mitmes valdkonnas palju teadmisi, usun ma kindlalt, et siia tuleb lähiaastatel tootmist juurde. Kui elektrihind ja teised tootmisega seotud kulud – tööjõukulud, kütuseaktsiis jne – jäävad stabiilsele tasemele, siis juba lähiaastatel saab suurimaks probleemiks pigem sobiva tööjõu puudus.

Plaanite ehk oma tegevusvaldkonda laiendada ja ka ise mõne tootmisliini püsti panna?

Me oleme võimelised investeerima väga paljudesse valdkondadesse, selles suhtes ei ole meie tegevus piiratud ainult kinnisvaraga. Kuna aga ainus asi, mida ma ise tõesti hästi tunnen, on kinnisvara, siis see suund jääb siiski ka edaspidi.

INFOKAST: Arto Kalevi Autio ja tema äritegevus Eestis

Sündinud 5. aprillil 1976. aastal Helsingis, kus omandas ka kõrghariduse.

23 aastat on tegutsenud kinnisvara valdkonnas, alustades kinnisvaramaaklerina. Aja jooksul on töötanud erinevate rahvusvaheliste investeerimisettevõtete, pensionifondide ja kindlustusfirmade juures nii Põhjamaades, Euroopas, Põhja-Ameerikas kui ka Lähis-Idas.

Alates 2010. aastast tegutseb Eestis. Äriregistri andmetel on ta siin seotud 98 ettevõttega. Kõige olulisem neist on Brave Capital, kus on võrdne osalus nii Autiole kuuluval Amplion OÜ-l kui ka Veljo Kuusel läbi Investments Holding OÜ.

Ettevõte tegeleb kinnisvarainvesteeringute, soodsatel tingimustel investeeringute (nagu näiteks pankrotivara ülesostmine), kapitalihalduse, taastuvenergia investeeringute, ettevõtete omandamise ja varahaldusega.

Brave Capitali viimase aja suurimad investeeringud hõlmavad nii Veskimöldre elukeskkonna arendust Nõmme ja Saue valla piiril, Pirita Promenaadi arenduse raames kuni 220 luksuskorteri rajamaist TOPi kõrvale Regati 3 kinnistule, Piritale Purje tänavale kahe kortermaja ehitamist, Tallinna kesklinnas Mardi 9 kortermaja ehitamist ja Pärli Keskuse rajamist Maardusse. Keskerakonna kontori ostis Autio läbi ettevõte BC 31 Holding OÜ, mis on asutatud 28.08.2017.

Aastaks 2015 ületasid Brave Capitali investeeringud ühe miljardi euro piiri. Ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 524 870 eurot, kasum 1 849 343  eurot ja töötajate arv oli 9 inimest.

Allikas: ettevõte/Postimees

Tagasi üles