Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Väikeinvestorite nimel Telia vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
TALLINN, EESTI 10NOV17. Kawe Kapitali partener Kristjan Hänni. Foto: Tairo Lutter/POSTIMEES | FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Täna jätkub Tallinnas kohtuvaidlus Eesti Telekomi endiste väikeaktsionäride esindajate ja Skandinaaviamaade suurima telekomioperaatori Telia vahel. Vaidlus käib sunniga üle võetud aktsiate täiendava hüvitamise üle. Ehkki Harju maakohus määras aktsionäridele lisahüvitiseks 0,64 eurot (10 Eesti krooni) aktsia kohta ja kohtuotsus jõustus eelmise aasta novembris, vaieldakse edasi viivise suuruse ning väikeaktsionäride esindajate tasu üle.

Kohtuvaidlus algas seitse aastat tagasi, aga selle eellugu ulatub veel kaugemasse aega.

Pärast taasiseseisvumist sai Eesti Telekomist üks suuremaid ja keerulisemaid, aga nagu hiljem selgus, ka üks edukamaid erastamisprotseduure Eestis. 1997. aastal sai riigiettevõttest aktsiaselts Eesti Telekom ning valitsus võttis vastu otsuse müüa kuni 49 protsenti aktsiatest enampakkumise teel. Pakkumise tulemusena läks vähemusosalus Soome-Rootsi telekomioperaatorile TeliaSonera, kellest tänaseks on saanud Telia.

1999. aasta alguses toimunud Eesti Telekomi aktsiate avalikust esmamissioonist (IPO) sai rahvalik sündmus. Vaatamata sellele, et meie esimesest börsikrahhist oli möödunud vaid veidi üle aasta ning Vene finantskriisist, mis kukutas aktsiate hinnad rekordmadalale tasemele, vaid mõni kuu, märkis Telekomi aktsiaid üle 8000 inimese. Ilmselt oli IPO menu põhjuseks ettevõtte monopoolne seisund fiksside (põhiliini) turul ja mis veel olulisem, ülemaailmne telekomibuum oli just jõudmas tippu, mistõttu olid ootused tulevikule väga suured.

Siiski jättis riik endale 27,14 protsenti Eesti Telekomi aktsiatest, millele lisandus valitsusele eristaatuse andnud kuldaktsia.

Eesti Telekomi erastamisel aktsionäride vahel sõlmitud leping kaotas kehtivuse 2004. aasta 10. mail, pärast mida kadusid riigil eelised ning TeliaSonera kasutas kohe võimalust ja tegi 14. aprillil ülejäänud aktsionäridele väljaostmispakkumise hinnaga 111,3 krooni (7,11 eurot) aktsia eest. See oli börsi eelmise päeva sulgemishinnast kümme protsenti madalam.

Telekomi aktsia hind oli eelnevate kuude jooksul ülevõtmispakkumise ootuses tublisti tõusnud, mille tõttu Hollandi investeerimispanga ING analüütikud nimetasid ettevõtet maailma kalleimaks fikssidet pakkuvaks ettevõtteks ning soovitasid aktsiad müüa.

Juba varem, 17. märtsil käis esimest korda Eestis TeliaSonera juht Andres Igel – kohtumas Eestis tollase peaministri Juhan Partsiga, ehkki Äripäevale kinnitas Igel, et kohtus vaid tütarfirma juhtidega. See oli dramaatiline aeg – mängu juurde käis poliitiline lobitöö ja katse mõjutada aktsiahinda.

Toonane rahandusminister Taavi Veskimägi soovis riigi omanduses oleva 27 protsendi aktsiate eest saada 133,5 krooni (8,53 eurot) aktsia kohta, mida oli soovitanud konsultatsioonifirma McKinsey. Rootslaste ülitugevale survele vaatamata jäi firma üle võtmata.

«Kogu meie nõukogu oli üksmeelne, et pakkumishind oli väga kõrge,» ütles TeliaSonera toonane nõukogu esimees Tom von Weymarn Soome majandusajakirjale Optio. «Ettevõtte ümber käinud spekulatsioonid olid kergitanud aktsia hinna liiga kõrgeks,» lisas ta.

2004. aasta lõpus tegi TeliaSonera uue pakkumise hinnaga 109,84 krooni aktsia eest. Kuna tegemist oli pigem formaalse, seadusest tuleneva ülevõtmispakkumisega, siis suurem osa investoreid seda tõsiselt ei võtnud. Vahepeal ostis TeliaSonera aktsiaid börsilt, suurendades oma osaluse 60,12 protsendini.

Kolmas, seekord tulemuslik ülevõtmispakkumine tehti finantskriisi ajal 2009. aasta suve lõpul, täpsemalt 24. augustil, mil pakkumise hinnaks oli 93 krooni aktsia kohta. Pakkumine oli küll 24 protsenti Eesti Telekomi eelmise kauplemispäeva sulgemishinnast kõrgem, aga kuna üleilmne finantskriis oli saavutanud täishiilguse, oli aktsia hind langenud selleks ajaks väga madalale.

Riik, kellest ülevõtmispakkumise õnnestumine peamiselt sõltus, ei olnud esialgu pakkumisest huvitatud. Kuid vahetult enne ülevõtmispakkumise tähtaja lõppu tegi riik Telia Soneraga osava, aga väikeinvestorite ning Tallinna börsi jaoks jesuiitliku kokkuleppe. Andrus Ansipi juhitud valitsus andis rahandusministeeriumile korralduse müüa riigile kuuluvad aktsiad 93 krooniga, tingimusel, et enne üleminekut otsustab Eesti Telekomi aktsionäride üldkoosolek maksta aktsionäridele täiendavalt dividende 6,99 krooni aktsia kohta, ning kinnitab dividendipoliitika, millega maksab ettevõte aastatel 2010–2012 dividendidena välja kogu eelneva perioodi puhaskasumi.

See tähendab, et riigist sai teistest võrdsem aktsionär, sest lisaks lisadividendele kindlustati riigikassale veel kolmeks aastaks tulu tulumaksuna. Aktsionäride üldkoosolek võttis Telia Sonera ja riigi häältega otsused vastu ning Eesti Telefoni üleminek Skandinaavia telekomifirmale võis alata.

Mäletatavasti olime toona sügavas majanduskriisis, aga samal ajal tekkis Eestil lootus üleminekuks eurole, mistõttu kulus Telekomi aktsiate eest saadud raha ning lähiaastaks kindlustatud tulumaksutulu Maastrichti leppe kriteeriumide täitmisel ja eelarve tasakaalu saamisel riigile marjaks ära.

Kuna TeliaSonera jõudis riigiga kokkuleppele, võttiski suurem osa väikeaktsionäridest (keda telekomifirmal oli enne ülevõtmispakkumist kokku 4500) pakkumise vabatahtlikult vastu, aga 1500 investorit, kellest valdav enamik olid Eesti eraisikud, seda ei teinud – neilt võeti aktsiad üle jõuga.

Tulemusega polnud rahul Eesti Telekomist välja tõrjutud väikeaktsionäre esindav investeerimisspetsialist, investeerimisfirma Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni, kelle analüüsi kohaselt olnuks Eesti Telekomi aktsia õiglane väärtus olnud vähemalt 20 krooni pakutust kõrgem. Nagu öeldud, toimus pakkumine sügaval turuvapustuse ja likviidsuslõksu ajal Balti riikide aktsiaturgudel ning Telekomi aktsia hind, nagu aktsiate hinnad kogu maailmas, oli väga madalal.

Eesti seaduste kohaselt saavad aktsionärid kasutada kohtuvaidluses ühisesindajat – esimest korda Eesti ajaloos seda tehtigi. Tegemist on vaidluse tüübiga, mida Ameerika Ühendriikides tuntakse grupihagi või klassihagina, mida tubaka-, farmaatsiatööstuse või teiste suurkorporatsioonide vastu kasutatakse üsna tihti, Eestis aga tollal pretsedenti polnud.

Kõigepealt oli vaja leida advokaat, kes asja ette võtaks. Nõusoleku andis Soraineni advokaadibüroo, juhul kui väikeaktsionärid panevad kokku 300 000 krooni (19 173 eurot) ja maksavad advokaatidele lisaks edukustasu kohtus välja mõistetud hüvitiselt.

Protsess võttis aega, sest Kristjan Hänni sõnul vaidlustas vastaspool kõike, mida vaidlustada andis.

«Asi on olnud kohtus nii kaua, sest vastaspool on vaidlustanud kõiki meie asju, ka asju, mida minu mõistus keeldub uskumast, et on võimalik vaidlustada,» ütles Hänni. «Näiteks seda, et finantskriis aktsiaturgu mõjutas.»

Telia esindajate soovil oli protsess kinnine ning ka riik ei andnud terve aasta jooksul kohtule välja küsitud tõendeid.

«Soovisime valitsuse koosoleku(te) materjale selle kohta, kuidas sündis otsus Eesti Telekomi osaluse müügiks,» selgitas Hänni, kelle sõnul oli toonane rahandusminister Jürgen Ligi hiljem öelnud: «Mulle tundus nii õigem.»

Kohtuveskid jahvatasid aeglaselt, aga lõppude lõpuks jõuti otsuseni, et Telia peab väikeaktsionäridele lisahüvitist maksma. Tõsi, poole vähem, kui nood nõudsid, aga lisaks peab Telia maksma neile kolme aasta eest viivist, ehkki aktsiad võttis ta neilt üle seitse aastat enne kohtuotsuse jõustumist.

«Vastaspool oli leidnud konksu, et maksta viivist vaid kolme aasta eest,» selgitas Hänni.

Pärast kohtuotsust jäi kõik hiirvaikseks. Kohus oli otsustanud, et Telia on 1536 aktsionärile võlgu, aga Telia mitte kellegagi ühendust ei võtnud.

«Midagi ei juhtunud, kuni muutusime natuke aktiivsemaks,» selgitas Hänni.

Pool aastat hiljem, tänavu aprilli lõpus, tekkis väikeaktsionäridel lõpuks võimalus Teliat esindavale advokaadibüroole (Ellex Raidla) avaldusi esitada, et kohtu välja mõistetud hüvitis ja viivis sisse kasseerida.

Kohtuvaidlus aga jätkub, sest väikeaktsionärid tahavad viivist kõige seitsme aasta eest, lisaks vajab selgeks vaidlemist, kuidas makstakse väikeaktsionäre esindanud advokaadibüroole.

Erinevalt eelmistest kohtuistungitest on tänane avalik ning esimest korda lubab sinna minna ka Hänni.

Tagasi üles