Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
SISUTURUNDUS

Madis Tilga: Innovatsioon tuleb valdkondadeülesest koostööst

FOTO: pixabay.com

Üks selge lähtekoht Põhjamaades biomajanduse edendamisele on „kohalikud lahendused globaalsetele probleemidele“. Ehk siis lahendame kodused probleemid ja keskendume ressurssidele, mis meil on. Siit saame kasvatada uued ärimudelid, leiame väärtuslikele ressurssidele mitmeotstarbelise kasutuse ning saame seda teadmist väljapoole müüa. See süsteemne teadmine on sageli märksa kallim ekspordiartikkel kui konkreetne toode.

Tule kuula arutelu: „Biomajandus - kas kasutu või väärtuslik tooraine?“ ettevõtete ja ülikoolide koostööfestivalil  „Õigel ajal õiges kohas“ 28. novembril TTÜ Mektorys.

Teadus saab biomajanduse ettevõtteid aidata palju, kui teadlased liiguvad kaugemale oma eriala piiridest. Biomajanduse innovatsiooni uuringutest on välja tulnud, et põnevamad uuendused sünnivad valdkondade vahel, nende kokkupuutes. Metsanduse ja rõivatööstuse, kalanduse ja põllumajanduse piiridel. Kui soovime saavutada enamat kui ühe sektori protsesside optimeerimine, siis peavad nii teadlased õppima interdistsiplinaarselt asju nägema kui ka ettevõtted valdkonnaüleselt koostööd tegema.

Ettevõtjate ja teaduse koostöös on oluline innovatsiooni strateegiliselt juhtida. Näiteks kui teadlane tuleb välja väga tõhusa biogaasi või taastuvenergia tootmise tehnoloogiaga, siis loomulikult soovib entusiastlik ettevõtja selle kohe rahaks pöörata. Samas võiks võtta aega kaaluda, kas seda ressurssi, saaks veel kuidagi (enne) kasutada, kui selle sinna energiatehnoloogia alla „kinni paneme“. Näiteks toidujäätmetest biogaasi tegemine ei näi mõistlik, sest seda ressurssi on hädasti vaja mulda tagasi suunata. Rohust võib biogaasi teha, aga kas enne võiks sealt ekstraheerida mineraale, söödalisandeid.

Teisisõnu, ekspertide ja ettevõtjate koostöös tuleb ühiselt õppida disainima ajas püsivad väärtusahelaid. See välistab juba eos olukorra, kus viie aasta pärast peab ettevõte oma varad „alla hindama“, sest on leitud uus lähenemine ja tõhusam tehnoloogia.

FOTO: ERF
Tagasi üles