Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
SISUTURUNDUS

Ringmajandus – mitte ainult materjalide taaskasutus, vaid ka uued ärimudelid

Ringmajanduse üks eesmärke on materjalide taaskasutus. | FOTO: pixabay.com

Kogu maailm seisab silmitsi üha intensiivsemast tootmisest ja suurenevast tarbimisest tulenevate tõsiste keskkonnaprobleemidega. Täna valitsev lineaarne ehk tooda-kasuta-hülga majandusmudel, mis põhineb odaval toormel ja raiskaval tarbimisel, on selgelt oma aja ära elanud. Jätkusuutlik majanduskasv on võimalik ainult innovatsiooni laiendamise ning ressursside ja energia tõhusama kasutamise abil.

Tule kuula arutelu: „Ringmajandus – kas uus megatrend?“ ettevõtete ja ülikoolide koostööfestivalil „Õigel ajal õiges kohas“ 28. novembril TTÜ Mektorys.

Olulist rolli mängib siin Euroopa Liidu ringmajanduse meetmepakett, mille eesmärgiks on edendada uut majandusmudelit, mis on suunatud ressursside ja jäätmete tõhusamale kasutusele läbi materjaliringluse. Lihtsustatult öeldes on siin eesmärgiks, et kõik mis loodusest võetakse peab kasutusse jääma võimalikult kauaks ajaks.

Klassikalise ressursitõhususe kõrval on ringmajanduse all olulisemgi vaadelda uutel ja innovaatilistel toodetel ja teenustel põhinevaid ärimudeleid. Uute ärimudelitena peetakse siinkohal silmas ka kõiksugu toodete eluea pikendamise, materjalide korduskasutuse ning samuti jagamismajanduse innovaatilisi teenuseid. Näiteks panustavad ringmajandusse nii Uuskasutuskeskus, Taxify kui mitmed uued Eesti IT ärimudelid, seda sageli ise teadvustamata.

Materjaliteadus ja IT

„Uute toodete ja teenuste arendamisel võiks Eestis olla heade väljavaadetega nii materjaliteaduse kui IT-lahenduste arendusega seotud valdkonnad, kus on ka tugev teadusbaas ning uute ettevõtete loomise kogemus. Need on valdkonnad, kus Eestil võiks olla edu saavutamiseks ehk paremgi võimalus kui klassikalise ressursimahuka suurtööstuse näol,“ rääkis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse keskkonnakorralduse vanemekspert Harri Moora.

Moora toob näite mööblitööstusest, kus toodetakse mööblit ja müüakse seda, nagu see on käinud viimased sada aastat. Selle kõrval võiks aga kaaluda mööbli müümise asemel hoopis mööbli rentimise teenust või pakkuda mööblimüügi juurde erinevaid hooldusteenuseid. Selline uudne toote ja teenuse kombinatsiooni pakkumine on muutumas üha populaarsemaks paljudes valdkondades. Sellele aitab kaasa ka tänane IT valdkonna kiire areng.

Kuna tavatoorainete hinnad pikemas plaanis üha kasvavad, siis on ka materjaliteadusel oluline koht aitamaks ettevõtetel leida uusi materjale, mis põhinevad taaskasutusel või jäätmetel. Peale keskkonnahoidu aitab alternatiivsete ringmaterjalide kasutamine tagada ettevõtetel ka majanduslikku konkurentsivõimet.

Uudsetest materjalidest toodete ning innovatiivsete toodete ja teenuste arendamisel tasuks Moora hinnangul ennekõike just väikeettevõtetel panustada enam koostöösse teadusasutustega. Teadusasutustel on olemas materjaliuuringuteks sobivad laborid kui teadlased vajaliku oskusteabega. Üliõpilaste kaasamine tootearendusprojektidesse on kasulik nii ülikoolidele kui ka ettevõtetele, sest nii on võimalik koolitata endale vajalikke spetsialiste.

Tarbijateadlikkus kasvab

„Rahvusvahelises plaanis on Euroopa Komisjoni surve liikumas selles suunas, et ka avalik sektor ehk riik kui tarbija hakkaks oma hangetes pöörama rohkem tähelepanu keskkonnahoiu põhimõtetele. Keskkonnahoidlike hangete kõrval räägitakse üha enam ringhangetest. See võiks olla oluline motivatsioon ka ettevõtetele hoogsamalt selliste toodete ja teenustega turule tulemiseks,“ arutles Moora.

Kuigi Eestis on see veel üsna varases staadiumis, siis globaalses plaanis on kasvamas keskkonnateadlike tarbijate hulk. Seega nõudlus selliste toodete ja teenuste järele tõuseb. „Sellest annab kinnitust suurte globaalsete korporatsioonide, näiteks tekstiilivaldkonna suurte brändide, soov neile ootustele vastu tulla,“ ütles Moora.

  • Werrowool OÜ: keskkonnahoid tasub ära
FOTO: WerroWool

Võrumaal tegutsev ettevõte Werrowool OÜ töötleb vanad ajalehed ümber tselluvillaks, mida kasutatakse edukalt majade soojustusmaterjalina. Werrowooli tselluvill, kui jäätmetest toodetud soojustusmaterjal, on hea näide 100% ringmajanduse tootest. Vill pakendatakse paberkottidesse, mis jõuavad omakorda ettevõttesse tagasi ning lähevad taaskasutusse. Tselluvilla omaduste arendamisel tehakse koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega.

FOTO: WerroWool

Nii Eestis kui Euroopas keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitliga pärjatud firma tegevjuhi Juhan Peedimaa sõnul tasub ringmajanduse ärimudel end igati ära: „Kui me kasutaks pakendina kilet, siis sellest uuesti tooret teha oleks keeruline. Kui kile jääks kokku kogumata, tuleks maksta jälle pakendiaktsiisi. Paberpakendi uuesti kogumine teeb tootmise kokkuvõttes odavamaks kui konkurentidel, kes kilesse pakendavad. See on igat pidi mõistlik. Tulles meie põhitoote tselluvilla juurde - kas pole vaimustav teha kord juba tarbitud ajalehest soojustusmaterjali, mis omakorda aitab kokku hoida igapäevaseid küttekulusid!“

  • Jätkusuutliku disaini labor

Eesti Kunstiakadeemia juures tegutseb ringmajanduse põhimõtteid disainis rakendav jätkusuutliku disaini labor. See toob kokku üliõpilased, teadlased ja ettevõtted, kes lahendavad ühiselt ettevõtte praktilisi probleeme ning rakendavad ringdisaini võtteid läbi toote ja arendusprojektide. Vaatluse all pole pelgalt toode väline ilme vaid kõik sellega seotud portsessid. Milline on selle toote eluahel (alates toormaterjali päritolust, tootmisprotsessist, kasutusea lõppedes ümbertöötlemisvõimalusteni), keskkonnamõju ja sotsiaalne mõju? Need on küsimused, millele süsteemselt lähenedes on võimalik parandada ka majanduslikku konkurentsivõimet.

FOTO: ERF
Tagasi üles