Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
SISUTURUNDUS

Digitaliseeritud tööstus – napi tööjõuga suurem tootlikkus ja targemad tooted

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: wikipedia

Eesti töötleva tööstuse tootlikkus töötaja kohta moodustas mullu umbes poole Euroopa Liidu keskmisest. Samas annab see sektor ligi kolmveerandi Eesti ekspordikäibest. Üks võimalus tootlikkuse kasvatamiseks kahaneva tööjõu tingimustes on tootmise digitaliseerimine. Selles protsessis on võtmeroll ka haridus- ja teadusasutustel, mis on abiks nii töötajate ettevalmistamisel kui uute tehnoloogiate arendamisel.

Tööstus 4.0-st räägitakse kui võluvitsast, mis majandusele uue hoo annab. Oma olemuselt tähendab see digitehnoloogiate rakendamist kogu tarneahela ulatuses. Digitaliseerimine võimaldaks tootmistsükli jooksul andmeid koguda, analüüsida ning selle põhjal tööstusettevõtte ressursside tõhusamaks kasutamiseks otsuseid teha. Nii toetab see uute, tarkade toodete loomist ning seeläbi ka uuenduslike ärimudelite sündi tööstuses.

Tööstuse digitaliseerimine | FOTO: Eesti Teadusagentuur

Teadus- ja haridusasutustel oluline roll

Teadus- ja arendustegevustel on selle teema puhul väga oluline roll. Ühelt poolt ei saa kuidagi ilma selleta tootearendusest rääkides. „Näiteks võib läbi digilahenduste kasutamise anda tootele hoopis teenuse funktsiooni. Olgu näiteks töölaud, mille pind kuvab tööjuhiseid või ekstreemsetes tingimustes kaustatavad tööriided, mis annavad infot töötaja füüsilise tervise kohta,“ rääkis Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse õppekava juht Ingrid Joost.

Teisalt valmistatakse haridusasutustes ette vajalike teadmiste ja oskustega tööjõudu, kes hakkaks ettevõtetes vastavaid protsesse juhtima. Tallinna Tehnikakõrgkoolis on teist aastat avatud tootmise korraldamise ja juhtimise eriala. „On väga oluline, et ka teiste erialade õppekavadesse tuleks ained, mis käsitleks valdkonnaga seotud digilahendusi, et teadmised ja oskused nende kasutamisest leviks nii ka ettevõtetesse,“ rääkis Joost.

Eesti ettevõtete mahajäämus digilahenduste kasutamisel võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on suur. Ühelt poolt on siin põhjuseks seegi, et turul pakutavad lahendused on loodud suurettevõtetele ja on väga kallid. Eestis levinud väikestele- ja keskmise suurusega ettevõtetele sobivaid lahendusi on vähe. „See on ka oluline koostöökoht, kus teadusasutused saaks neid lahendusi luues väiksemate ettevõtete muresid lahendada,“ ütles Joost. Tõsine pudelikael on tema sõnul seegi, et riigil puudub täpne kava, kuidas tööstust digitaliseerida.

Tööstuse digitaliseerimise eesmärgid

•       Tööstusprotsesside digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuga tõsta Eesti tööstuse tootlikkust keskmiselt 30-40%.

•       Luua eeldused tarkade toodete arendamiseks ning seeläbi uute ärimudelite tekkeks.

•       Tõsta Eesti tööstusettevõte lisandväärtust töötaja kohta.

•       Toetada kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket Eesti tööstusettevõtetes.

•       Toetada jätkuvat Eesti ettevõtete ekspordikasvu ning seeläbi ka Eesti majanduskasvu.

•       Suurendada teadus- ja arendustegevuse osakaalu tootmises.

  • Nutika tootmise tuumiktaristu

Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi koostöös on valmimas nutika tootmise tuumiktaristu. „See hõlmab digitaalsete kaksikute arendamist. Protsessid on digitaalselt kaugjuhitavad ja andmetöötlus toimub superarvutusklastri abil teaduspilves. Maaülikoolis on valmimas metallide 3D kompuutertomograafsüsteem, mis võimaldab metallist tooteid mittepurustavalt mõõta ja kihthaaval punktiparvena kuvada. TTÜ-s on olemas sellega koostööks mõeldud metalli 3D printimissüsteem, mis võimaldab küllaltki suuri prototüüpe näiteks roostevabast terasest, alumiiniumist ja titaanist 3D printida ja samas monitoorida kogu protsessi ülitäpselt,“ tõi TTÜ tootmistehnika professor Tauno Otto näite.

„Plaanis on panna need seadmed tööle selliselt, et mõlema ülikooli teadlased saavad neid ka distantsilt ning liitreaalsuse vahendite abil ristkasutada. Kui seadmed panustavad esmajärjekorras ülikoolide õppe- ja teadustöö kvaliteedi parandamisse digitaalse tootmise vallas, siis väikeste projektide baasil saab nendega ka ettevõtteid aidata. Keskus aitab luua kompetentsi, et ettevõtted julgeksid ka ise vastavaid investeeringuid teha,“ rääkis Otto.

·      Vaja on tuleviku tootmise koostöövõrgustikku

Seth Lackman, ITL  juhatuse liige

Eestis tuleb tööstusettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks ja pikemaajalise majanduskasvu saavutamiseks võtta kasutusele terviklikke lahendusi tööstuse digitaliseerimise, robotiseerimise ja automatiseerimise soodustamiseks. Sarnaselt teistele Euroopa ja muu maailma arenenud tööstusriikidele peame kiirema arenguhüppe saavutamiseks looma tuleviku tootmisele keskenduva koostöövõrgustiku, nagu näiteks Saksamaa Industrie 4.0 Platform. Võrgustik peab koondama nii avaliku kui ka erasektori esindajaid ning teadus- ja arendusasutusi. Selline koostöövõrgustik oleks tuleviku tootmise eestvedaja, kes aitab vajalikke muudatusi ellu kutsuda, toetades tööstusettevõtetes tootmisprotsesside ja toodete ning  töötajate pädevuste arendamist.

Eesti erasektori ettevõtted digitehnoloogiate kasutajana | FOTO: Digital Transformation Scoreboard 2017
FOTO: ERF
Tagasi üles