Kreml soovitab venelastel kolida puust majja (3)

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne, Tartus asuv Eesti kõige suurem puitmaja.
Pilt on illustratiivne, Tartus asuv Eesti kõige suurem puitmaja. Foto: Margus Ansu

Juba eeloleval aastal kavatseb Venemaa valitsus hakata subsideerima puidust ehitatud eramajade ja korterite ostmiseks antavaid kinnisvaralaenusid, vahendas valitsuse häälekandja Rossiskaja Gazeta.

Pariisi ehitusmessil BATIMAT 2017 osalenud Venemaa tööstuse- ja kaubanduse ministri asetäitja Viktor Evtuhov teatas puitmajade eelistamise poliitikast viisil, mis alandab laenajate intressimäära kolmandiku võrra.

2018. aastaks kavandatud eksperimendiga maksab riik kinni viie protsendi suuruse osa laenujäägist. Lõplik intress hakkab sõltuma juba laenu andvast pangast, kuid 10protsendilise sissemaksu korral võiks selle suuruseks kujuneda 9-10 protsenti.

Riigi subsiidiumiga loodetakse elavdada vabrikus toodetud puitmajade turgu, suunates kodude ehitamisse täiendavalt ligi 150 miljoni euro suurune summa, millest ligi 133 miljonit eurot oleks laenuraha. Niimoodi kavatsetakse ehitada 318 000 m2 puitkonstruktsioonidega elamuid.

Ministeerium soovib 2025. aastaks puitmajade tootmist Venemaal viiendikuni ehitusmahust. Praegu moodustavad puitmajad 12 protsenti ehitistest. „“Soomes, Rootsis, Ameerika ühendriikides ulatub puidust ehitamise maht 80 protsendini, Jaapanis50 protsendini. Venemaal moodustab puidu osatähtsus individuaalehitusesvaid 25 protsenti,“ teatas Evtuhov.

Subsideerimist ette nägeva projekti ametlik nimetus on „Puidust koduehituse areng Venemaa Föderatsiooni territooriumil“, mis on loodud programmi „Hüpoteek ja rendielamud“ raames.

Puitelamute subsideerimisega soovitakse ühtlasi vähendada ümarpuidu eksporti ja suurendada puidu töötlemise mahtusid Venemaal.

Samal ajal takistavad Venemaal kehtivad ehitusnormid kolmest korrusest kõrgemate puitmajade rajamist, nõudes igal üksikul juhtumil eraldi ekspertiiside läbi viimist. Aseministri kinnitusel valmistab tema ametkond ette norme, mille alusel oleks võimalik ka kõrgemaid puitmaju ehitada masstoodanguna korduvprojektide alusel.

Vene väljaande väitel kuulub mitemekordsete puithoonete rajamise liidrikoht Suurbritanniale, kus leidub üle kümne puithoone, millel on korruseid rohkem kui seitse.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles