Eesti Ajalehtede Liit (EALL) tahab ajalehtede digitellimustele väiksemat käibemaksu ja soovitab Eestil see muudatus Euroopa tasandil läbi suruda veel meie eesistumise perioodil.
Ajalehtede Liit tahab veebimeediale maksuerandit
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
10. november 2017, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatavasti kehtib praegu Eestis paberlehtedele käibemaksuerisus – 9 protsenti, samas kui digitellimuste käibemaks on endiselt 20 protsenti. Miks on siis veebimeedia käibemaksumäära vähendamine oluline, põhjendab kirjas Eesti valitsusasutustele EALLi tegevdirektor Mart Raudsaar.
«Esiteks, raamatute ja ajakirjanduse tarbimine digitaalsel kujul suureneb nii Euroopas, Põhjamaades kui ka Eestis,» märgib Raudsaar.
«Teiseks, vaatamata Euroopas tervikuna toimuvale majanduslikule taastumisele ning reklaamikäivete üleüldisele suurenemisele, ei ole toimunud vastavat reklaamikäivete suurenemist paljudes Euroopa riikides,» kirjutas Raudsaar.
Tema sõnul viitab see otseselt asjaolule, et suur osa meediaturu senisest reklaamikäibest on hakanud minema välismaistele ning meediaga kaudselt seotud ettevõtetele nagu näiteks Facebook ja Google.
Ta toob eeskujuks välja Põhjamaad, kes on ülalpool nimetatud veebigigantidele vastu astunud või astumas. Nii langes eelmisel aastal Norras käibemaksu määr nii paber- kui digiväljaannete jaoks langes ühtlaselt nullile protsendile. Samuti langetas Rootsi digiväljaannete käibemaksu määra 6 protsendile.
Raudsaare sõnul on tegemist ajakirjandust toetava meetmega, mis ei sekku ajakirjanduse sisusse, vaid toetab tarbijat ning võtab arvesse asjaolu, et ajakirjandusväljaannete üleüldine osakaal reklaamiturul langeb supranatsionaalsete digiplatvormide survel.
Lisaks võtab käibemaksu langetamine arvesse asjaolu, et meediatarbimises on üha olulisemaks muutumas digitaalsed kanalid ning seega kaotab käibemaksu erisuse paberväljaannete ja digiväljaannete võrdluses, mis on kujunenud viimaseid diskrimineerivaks.
Kui Eesti eestvedamisel suudaks Euroopa Liit lahendada puhkenud tüli direktiivi osas, mis langetaks digiväljaannete käibemaksumäära, aitaks see panna väärika punkti Eesti eesistumisele ning tugevdaks meie kui digiriigi kuvandit, leidis Raudsaar.
Raudsaar tuletas meelde nii USA presidendivalimis kui Brexitit, kus valeuudiste levik oli pretsedenditu. Seega on sõltumatu ajakirjanduse toetamine väga oluline, eriti väikestel turgudel nagu Eesti. «Ei piisa üksnes lootusest, et meie hariduse kvaliteet ning traditsiooniliselt kõrge lugemisja kirjaoskus võiks meid päästa,» lisas Raudsaar.
Samale probleemile viitas oktoobri alguses ka Eesti Meedia juht Sven Nuutman, kes kirjutas Postimehe arvamusloos, kuidas Google ja Facebook on pööramas pea peale meediaturgu üle kogu maailma, mis on tekitanud kohalikule meediale eksistensiaalseid probleeme.
Kodumaise meedia kestlikkus on nii rahvusliku kultuuri, kui ka julgeoleku küsimus, millele riik peaks tõsiselt mõtlema, leidis ta. Seetõttu tuleks digiajakirjanduse käibemaksumäära vähendada.