Annetuste hulk on Eestis vähenenud

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annetuskast
Annetuskast Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüs toob esile, et 2009. aastal deklareeris annetusi 640 ühendust summas 19,5 miljonit eurot, kuid võrdluses 2008. aastaga on annetuste hulk mõnevõrra vähenenud.

Majandusolukord on mõjutanud negatiivselt eelkõige juriidiliste isikute annetamist, sest aastaga langes annetuste maht pea poole võrra.

Igal aastal on lõviosa kingituste ja annetuste summast saanud Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad organisatsioonid.

Analüüsi autorid rõhutavad, et «annetamine on investeering ühiskonna ja tuleviku parandamiseks, see näitab kodanikuksolemise küpsust, empaatiavõimet ja kodanikuühenduste väärtustamist riigis. Eesti andmeid vaadates on meil sellini veel pikk tee minna.».

Uuringu autor Kristina Mänd märgib, et kui Eestis oli 2009. aastal annetajate osakaal ca 5,4 protsenti elanikkonnast, siis võrdluseks on sama näitaja Kanadas 23 protsenti ja Suurbritannias 56 protsenti.

«Nende numbrite suure erinevuse tõttu tekib küsimus, kas tõesti on Eestis annetamine ja kinkimine kodanikeühendustele niivõrd vähelevinud,» sõnas ta.

Mänd lisas, et positiivne on, et hoolimata majanduslangusest on eraisikute annetuste maht püsivalt olnud tõusutrendis ja loodud on annetuskeskkondi ning suurenenud püsiannetuste hulk.

«Eestis on võimalike pettuste ja annetuste väärkasutuste ennetamine kergem kui teistes riikides tänu meie elektroonilisele maksusüsteemile,» märkis Mänd.

Perioodil 2005-2009 annetusi ja kingitusi saanud organisatsioonidest moodustavad kõige suurema hulga spordiklubid, asenduskodud ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega tegelevad organisatsioonid.

Kuigi igal aastal deklareerisid annetusi ja nende kasutamist vaid mõned erakonnad, siis 2009. aastal moodustasid erakondade annetused kogusummast märkimisväärse osa – 12,3 protsenti.

Suurimad annetuste saajad olid SOS Lasteküla Eesti Ühing, Eesti Reformierakond, Eesti Suusaliit, Eesti Juudi Kogukond.

 Analüüsi autori Praxise analüütiku Külvi Noore sõnul varieeruvad deklareeritud annetuste summad suuresti, sest annetuste summad algavad mõnest eurost ning on kuni paari miljoni euroni.

«Äärmiselt kõrgeid tulusid on siiski mõnel üksikul organisatsioonil,» nentis ta. 

Annetusi kasutatakse peamiselt ühenduste põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.  Noore sõnul võib aga välja tuua annetusi saanud organisatsioonide endi tehtavate annetuste osa, sest umbes 15 protsenti annetustest ja kingitustest liigub edasi kolmandatele osapooltele.

Noore hinnangul on annetamise suurendamiseks või kasvamiseks on vajalik – anda valmisolek, tekitada suutlikkus annetusi koguda ning kõrvaldada annetamist segavad ja piiravad takistused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles