Viik: Eesti internetikasutaja on suhteliselt nõudlik

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnar Viik.
Linnar Viik. Foto: Peeter Langovits.

IT kolledži rektor Linnar Viik leidis, et Eesti internetikasutaja on kasutajatarkust analüüsides suhteliselt nõudlik, kuid väga oluliselt muu maailma internetikasutajaist ei erine.

«Eesti kindlasti on teadvustanud interneti võimalusi ja ohtusid rohkem, kui meietaolisele väikeriigile oleks kohane,» rääkis Viik ETV saates «Kahekõne».

«Eelkõige tuleb tegeleda lastega, nad ei anna endale aru, millised võivad olla negatiivsed tagajärjed, kui ma jagan mingit privaatinfot teistega,» rõhutas Viik.

«Oleme väga palju kohaliku online-meedia ja kohalike rakenduste kasutajad, vaatame palju sissepoole, meie kasutuspiirkond on meie ümber,» kirjeldas Viik seda, mille poolest Eesti internetikasutaja teistest eristub.

«Me oleme haavatavad, kui meil pole olemas viisi, kuidas ilma internetita ka asju ajada. Meil Eestis on see plaan olemas, aga see pole kõige mugavam viis, siis oleks elu ebamugav. See on halvav ja võibki just olla ründaja eesmärk, et viia meid rahulolematusse,» rääkis IT-spetsialist.

«Oleme hea Euroopa keskmine internetiturvalisuse teadlikkuse osas,» kinnitas ta.

«Sajast inimest 50 ei saaks interneti kadumise korral kohe hakkama, aga nad hingavad ja siiski saavad hakkama, aga jama on. Aga ajapikku nad harjuksid ära,» leidis Viik.

«Interneti kadumise ebamugavusest olulisem on see, kas suudame piisavalt hästi ennast kaitsta. Asutused, kes meilt raha võtavad, peavad ka tagama selle, et internet töötaks – see peaks olema prioriteet,» toonitas Viik.

«Eesti infoühiskond vaatamata oma olulisele edule liigub õhukesel jääl – me peame interneti kui kriitiliselt olulise infrastruktuuri ülevalhoidmise vajalikkust teadvustama ja sinna rohkem investeerima,» leidis ta.

«Internet on asi, mis aasta aastalt veab klassitäite kaupa inimesi parema ja mitmekesisema elu suunas,» oli ta veendunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles