Sisuturundus
Suurele rahale meeldib vastutustundlik investeerimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/08/7291861t1h0c02.jpg)
Maailm muutub just praegu. Noored täiskasvanud investeerivad oma vanematest kaks korda rohkem ettevõtetesse, mille tegevusel on ühiskonnale positiivne mõju. Samas ei tähenda selline vastutustundlikkus möönduste tegemist tulemuste osas.
/nginx/o/2017/11/13/7308523t1hdecc.jpg)
Vastutustundlikud investeeringud muudavad investeerimisvaldkonna dünaamikat ning on oluliseks teguriks riskijuhtimises. „Vastutustundlik investeerimine on laialt kasvanud, EMEA riikides viimaste aastate jooksul ligikaudu 26%,“ ütleb Isabelle Rucart, kes juhib iSharesi Euroopa vastutustundlikke investeeringuid varahaldusfirmas BlackRock.
Rucarti sõnutsi on BlackRocki hallatavatest klientide varadest üle 190 miljardi euro investeeritud vastutustundlikkesse toodetesse. Vastutustundlik investeerimine ei põhine vaid klientide nõudmistel, vaid mõnikord ka õigusnormidel. Mõnedele fondidele on seadusega seatud piirangud, et need ei tohi sisaldada ettevõtteid, mis tegutsevad näiteks vaidlusaluste relvade alal. „Selline regulatsioon kehtib muu hulgas Hollandis. See, et õigusnormides hakatakse arvestama ESG kriteeriumitega (Environmental, Social, Governance ehk keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumid), muutub üha tavalisemaks,“ lausub Rucart.
Riskide puhul loeb suurus
Suured institutsionaalsed investorid lähenevad sellele teemale riskijuhtimise seisukohast. Parimad ettevõtted hoolitsevad oma äritegevuse kõikide aspektide eest, sealhulgas selle eest, mis puudutab keskkonda, sotsiaalset vastutust ja head juhtimistava. Kui nendes küsimustes on kõik korras, siis on ettevõttel võrreldes teistega vähem tõenäoline leida ennast skandaalide keskelt.
Riskina nähakse ka süsinikdioksiidi heitkoguseid. Ettevõtetesse, mille heitkogused on suured, ei soovitata investeerida, ja mitte ainult kliimamuutuste pärast. Põhjus on ka selles, et need investeeringud on riskantsed, kuna ettevõttele võivad laieneda rahvusvahelised tegevuspiirangud. Lisaks on neil ebapiisavad finantseerimisvõimalused, kuna nende atraktiivsus investeeringuna kahaneb.
Vastutustundliku investeerimise kasvav populaarsus sunnib portfellijuhte üha enam oma investeerimispõhimõtteid ümber vaatama. Vastavalt üleilmsele vastutustundliku investeerimise ülevaatele (Global Sustainable Investment Review) investeeriti mullu juba kolmandik professionaalselt juhitud varadest ESG kriteeriumite kohaselt. Neli aastat tagasi oli see osakaal vaid 21%.
Rucarti sõnutsi kasvab vastutustundlik investeerimine kõige kiiremini USAs ja äratab huvi ka Aasias, kus keskkonnaseisund tekitab investorites muret.
Parimad ettevõtted hoolitsevad äritegevuse iga aspekti eest.
Muutust veab millenniumipõlvkond
BlackRock valitseb ligi 4500 miljardi euro väärtuses klientide varasid. BlackRocki iSharesi ärivaldkond on tuntud börsil kaubeldavate fondide (ETF) poolest, milles ta on üleilmne turuliider.
BlackRock tõi oma esimese vastutustundliku ETFi turule osana iSharesi fondiperekonnast 2006. aastal. Esimesed fondid, mis teatud ettevõtete välistamiseks investeerimisobjekte välja sõelusid, toodi turule juba 1980. aastatel.
2015. aastal lõi BlackRock omaenda vastutustundliku platvormi BlackRock Impacti, mis keskendub investeeringutele, mis vastavad ühiskondlikele ja keskkonnaalastele väärtustele.
„Peale institutsionaalsete investorite on investeeringute mõjust huvitatud eelkõige naised ja noorem generatsioon. Millenniumlased ehk põlvkond, kes sai täiskasvanuks 2000. aastatel, investeerivad suurema tõenäosusega kui teised ettevõtetesse, mille tegevus mõjutab ühiskonda positiivselt,“ ütleb Rucart.
Vastutustundlik investor sihib paremaid tootlusi riskijuhtimise abil. Rucarti sõnutsi on vastutustundlike investeeringute tagamiseks kasutusel kolm peamist strateegiat. Kõige levinuma strateegia kohaselt välistavad investorid väärtpaberid, mille aluseks olev ettevõtlus ei sobi õigusnormide või nende isiklike väärtushoiakutega. See tähendab, et portfelli ei kaasata ettevõtteid, mis raiskavad näiteks fossiilkütust või toodavad alkoholi, tubakat või relvi. „Praegu kaugeneme aga sellisest traditsioonilisest välistavast strateegiast ja liigume spetsiifilistel eesmärkidel põhineva tegevussuuna poole. Taustaks on soov eelistada selliseid ettevõtteid, mille ärimudel on oma valdkonnas vastutustundlik ja mis toovad kasu kogu ühiskonnale.“
Teine vastutustundliku investeerimise peamine strateegia on keskenduda ettevõtetele, mille äritegevuses arvestatakse keskkonna või sotsiaalse vastutusega või mida juhitakse heade juhtimistavade alusel. See on ESG strateegia lühikokkuvõte. Strateegia põhineb ÜRO vastutustundliku investeerimise programmil, mille lõi ÜRO peasekretäri Kofi Annani asutatud töögrupp ja mis alustas New Yorgi väärtpaberibörsil 2006. aastal.
Kolmas viis on paigutada varad sellistesse investeeringutesse, mis loovad lisaks finantstulule märkimisväärset väärtust ka ühiskonnale. Selliste investeeringute näiteks on otseinvesteeringud taastuvenergiasse või energiatõhususse, rohelised võlakirjad või projektid, mille eesmärgiks on ennetada noorte nõrgenevat kaasatust ühiskonnas ja mis saavutatakse omavalitsuste ning erainvestorite koostöös.
Kas ma jätan võimalused kasutamata?
Paljud investorid kardavad, et vastutustundlik investeerimine on kulukas. Kas vastutustundlikud investorid peavad leppima madalama tootlusega, kui nad välistavad mõned investeeringud, ka sellised, mille oodatav tootlus on eriti hea?
Vastutustundlikku ärimudelit peetakse pigem kasumlikuks ning uuringud on näidanud seost vastutustundlikkuse ja pikaajalise positiivse tootluse vahel. Seda kinnitavad ka paljud faktid. Rucarti sõnul toestab üle 160 akadeemilise uuringu analüüs, et kõrgema ESG-ga ettevõtetel on madalam kapitalikulukuse määr kui teistel.
Selle teema kohta on BlackRocki väljaandes EXPLORING ESG juunis 2016 avaldatud põhjalik artikkel: „A Practitioner’s Perspective“ („Praktiku vaatenurk“). Rucarti arvates aitab ESG kriteeriumite hindamine portfellijuhil paremini mõista, kuidas ettevõte oma äritegevust korraldab ja kuidas ta haldab kogu sektorit ohustavaid riske.
Ta märgib ära ka uurimuse, mis avaldati 2014. aastal ajakirjas Journal of Investing. Artiklis tuuakse välja, et ettevõtted, mis avalikustavad oma tegevuse tagajärgi, näiteks selle mõju keskkonnale, on väärtpaberibörsil teistest vähem volatiilsed. Selle põhjuseks on see, et neid ohustab vähem riske ja skandaale. „Just seetõttu on varahaldurid kaasanud need kriteeriumid oma investeerimisprotsessidesse,“ rõhutab Rucart. „Kompetentsed portfellihaldurid võtavad ESG kriteeriumid arvesse, et kaitsta oma investeeringuid ootamatuste eest.“
Kõrgema ESG seisuga ettevõtetel on teistest madalam kapitalikulukuse määr.
Fondijuhte, kes valivad oma portfellidesse häid, ESG kriteeriumitele vastavaid ettevõtteid, on juba üsna palju, aga samas ei ole nende hind veel üles läinud. Rucarti arvates ongi praeguse odavama hinna põhjuseks see, et ESG ei ole veel nii levinud. Teadlikkuse kasvades tõuseb ka vastavate aktsiate hind.
Paljude suurinvestorite silmis on vastutustundlikkus otseses seoses riskijuhtimisega. Rucart naudib oma tööd, sest see aitab inimestel valida paremaid investeerimisviise ja siduda riski-tulu aspekti investeeringute mõjuga. „Ma lähen iga päev tööle hea tujuga. Olen ka ise millenniumipõlvkonnast, nii et need on minu jaoks olulised teemad. Kirg ja töö on minu ametis omavahel seotud, sest ma saan osaleda selles pöördes, mis finantsturgudel aset leiab, ja niimoodi ka muudatustes, mis ettevõtetes toimuvad,“ võtab Rucart teema kokku.