Alan Vaht: riigi kaotus kütuseaktsiisist ulatub 50 miljonini aastas

Alan Vaht.

FOTO: ERIK PROZES/

Seni on riik ning kütuseettevõtted koos transpordisektori esindajatega kütuseaktsiisist ja diislikütuse tarbimisest rääkides olnud justkui eri planeetidelt.

Naaberriigi Läti viimase kahe aasta diislikütuse suurt tarbimisbuumi arvestades on rahandusministeeriumi senine kaljukindlus aktsiisiküsimuses olnud muljetavaldav, kuid statistilised andmed ei jäta edasiseks peitusemänguks enam palju ruumi.

Peamine põhjus riigi peitusemängu võimalikkusest seisneb kütuse varumises enne aktsiisitõusu, mis on andnud riigile seni võimaluse öelda, et kütuseaktsiisi on laekunud prognoositust isegi enam. Kütusevarumisest tulenevalt viidi nii eelmise kui ka käesoleva aasta aktsiisitõusu eel tarbimisse enam kütust kui on tänaseks reaalselt jõutud ära tarbida.

See tähendab, et varusid on turul veel järgigi ning see juba kajastub tänastes ning tulevastes väiksemates aktsiisilaekumistes. Maksu- ja tolliameti andmetest nähtub, et viimase 4 kuu jooksul on aktsiisiladudest viidud tarbimisse 15,7 mln. liitrit vähem diislikütust kui 2015. aastal samal perioodil, mis teeb languseks 6,5%. Võib vaid eeldada, et samal põhjusel on Riigikogule esitatud 2018. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjas vähendanud käesoleva aasta kütuseaktsiisi laekumise prognoosi 4,3% võrra 554 mln. eurolt 530,3 mln. euroni.

Erinevalt riigi senisest aktsiisilaekumise jutust on ettevõtted rääkinud aga otseselt diislikütuse tarbimise langusest. Ettevõtete seisukohad põhinevad Eestis aset leidnud ning omal nahal tunda andnud diislikütuse müügi langusel. Diislikütuse tarbimise langust kinnitab ka statistikaameti vastavad numbrid, mille kohaselt langes diislikütuse tarbimine 2016. aastal 2,3%. Ka transpordiettevõtete juhid on korduvalt kinnitanud, et eelistavad lõunanaabrite tankimisvõimalusi Eestis tankimisele, tuues põhjuseks diislikütuse suure hinnaerinevuse Eesti ja Läti vahel.

Nimelt on diislikütuse liitrihind Lätis 10-15 senti soodsam, mis võimaldab pikamaa-autol hoida ühe tankimisega kokku tervelt 200 eurot. Demagoogia sellest, et pikamaa-autod tankisid ka enne aktsiisitõusu Eestist väljas, on osav võte, kuid reaalsus on teine. Varasema mõnesaja tuhande liitri asemel tangitakse täna Eestist väljas üle saja mln. liitri aastas.

Vaatamata sellele, et rahandusministeerium on alandanud käesoleva aasta kütuseaktsiisi laekumise prognoosi 24 mln euro võrra, nähtub riigieelarve seaduste seletuskirjadest tagurpidi arvutusi tehes, et rahandusministeerium on diislikütuse tarbimise kasvu prognoosinud kõikidel aktsiisitõusujärgsetel aastatel – 2016. aastal 1,1%; 2017. aastal 2,4% ja 2018. aastal 2,4%.

Üllatuslikult teeb see summaarseks diislikütuse tarbimise kasvuks 2018. aastal koguni 6,1% võrreldes 2015. aasta tarbimisega. Erinevalt rahandusministeeriumi optimistlikust diislikütuse tarbimise kasvust nähtub senist tarbimise langust arvestades, et riigi ja ettevõtete arusaamade vahel on suured käärid. Liitrites mõõdetuna on vahe aga kolossaalne 100 mln liitrit, mis on täna kaotatud Läti kütuseturule ning mille tõttu kaotab Eesti riik iga-aastaselt 50 mln eurot aktsiisitulu. Antud fakti tõendavad ka Läti maksuameti andmed, mille kohaselt on Läti diislikütuseturg kasvanud 130 mln liitri võrra 2015. aastaga võrreldes.

On selge, et Riigikogu menetluses oleva tuleva aasta riigieelarve eelnõu põhjal on riik diislikütuse tarbimise osas väga suurel optimismilainel, kuid kahjuks ei ole see korrelatsioonis tänase tegeliku olukorra ja statistikaga. Iga järgnev tarbimiskuu toob aga tõde aina rohkem päevavalgele.

Tagasi üles