Nii kindlustad, et pärast tööelu lõpetamist ei jää plaanid raha taha pidama

Foto: Mandatum Life

Tavapärase arusaama passiivsest pensionipõlvest võib unustada. “Inimesed, kellel on olnud aktiivne tööelu, soovivad vaheldusrikast ja täisväärtuslikku elu ka pärast töötamise lõpetamist, kui on viimaks aega tunda rõõmu näiteks harrastustest ja reisimisest,” ütleb Mandatum Life’i nõukogu esimees Sanna Rajaniemi. Kas oled mõelnud, kuidas Sina saad raha pensionipõlve unistuste elluviimiseks?

Kuulsas vahukommi katses saab laps valida, kas ta sööb ühe kommi kohe või ootab 15 minutit ja saab siis kaks kommi. Selle katsega mõõdetakse kannatlikkust ja selle mõju edaspidisele elule.*

Meie, täiskasvanud ei erine kuigivõrd lastest. Kas sina kulutad oma palga meelsamini kohe või säästad korrapäraselt pensioniajaks, mille algust sa päris täpselt ei tea?

Kas seadusega ettenähtud pensionist piisab sinu elatustaseme hoidmiseks?

Üha rohkem inimesi usub, et üksnes seadusega ettenähtud pensionist ei piisa kvaliteetseks eluks. Üksnes I ja II pensionisamba lahendusi kasutades moodustab oodatav pension Sinu praegusest sissetulekust vaid ligikaudu 40%.

Sanna Rajaniemi Mandatum Life’i nõukogu esimees Foto: Mandatum Life

 

“Pärast tööelu lõppemist muutub osa inimeste elu taas aktiivseks, kui viimaks on aega teha teoks oma unistused ja tegeleda harrastustega,” ütleb Mandatum Life’i Sanna Rajaniemi. Pensionipõlves on ühtlasi rohkem aega kulutamiseks. “On absurdne, et samal ajal, kui väljaminekud võivad isegi kasvada, sissetulekud hoopis vähenevad.”

Töösuhtes olles saab töötaja tihti peale palga ka muid hüvesid: kompensatsiooni telefonilt, autolt ja sportimiselt. “Siis äkki aga tuleb kõik ise maksta märkimisväärselt väiksemast sissetulekust. Kui palk on iseäranis karjääri lõpupoole pidevalt kasvanud, võib saadav pension kukkuda palgatuluga võrreldes märkimisväärselt,” ütleb Rajaniemi.

Kuigi pensioniea algus lükkub pidevalt edasi, on pensioniaastaid ja eelkõige aktiivseid eluaastaid rohkem, sest pensionärid on varasemast parema tervisega ja eeldatav eluiga on pikem.

“Tänapäeval võib pensionipõlv olla isegi 30 aastat ehk peaaegu sama pikk kui töötades elatud aeg,” ütleb Rajaniemi.

Pensioniuuenduse kohaselt oodatakse, et me suudaksime kauem töötada. Pensionile jäämine võimalikult varases eas kärbib pensioni märgatavalt. “Ise pensioniks säästmisega oled võimeline oma pensionipõlve vabamalt plaanima.”

Naised pensionis meestest maas

Naistel on põhjust pensionipõlvele erilist tähelepanu pöörata. Kuigi pensionil olevate naiste majanduslik olukord võrreldes meestega on viimase 20 aasta jooksul tunduvalt paranenud, on naiste sissetulek võrreldes meestega endiselt väiksem.

Sellel on mitu põhjust. Naistel on keskmiselt väiksemad palgad kui meestel, seetõttu saavad nad ka vähem pensioni. Peale selle on nad meestest pikemat aega perekondlikel põhjustel puhkusel, mille ajal pensioni ei kogune.

“Naiste pensionipõlv on ühtlasi ka meeste omast keskmiselt pikem, kuna naiste eluiga on pikem. Seega, naised vajavad rahastust veel pikemaks ajaks,” ütleb Rajaniemi.

Alusta kohe ja hoia pea ahvatlustele külm

Piisava pensionipuhvri kogumine võtab aega. Säästmist tulebki õigel ajal alustada.

Näiteks praeguste kolmekümneste pensioni suurus on arvutuste järgi tulevikus keskmiselt 40% palgast. Kui see määr tundub olevat liiga väike ja soov on säilitada elatustase vähemalt endisena, tuleb lõhe täita tööaastate ajal.

“Oluline on alustada korrapärast säästmist õigeaegselt, nii et tulemus jõuab kasvada vajaliku suuruseni ka väiksemate summade abil,” rõhutab Rajaniemi.  Mida varem säästmist alustada, seda rohkem on kasu ka intresside efektist, tänu millele säästukontole kogunenud tulu kasvatab intressi kogutud summale lisaks. “Pikas ajavahemikus säästes võib oodata ka kõrgemat tootlust, sest aeg tasandab riskid.”

Tasub kaaluda, kas sulle sobib kuu kaupa säästmine väiksemate summadena või näiteks poole aasta kaupa säästmine suurema summaga.

“Kui soovitakse koguda suuremate summade kaupa korraga, siis näiteks maksutagastusest või tulemuspalgast võib panna osa pensioniks kõrvale,” annab Rajaniemi nõu.

“Korrapärane kogumine nõuab enesedistsipliini; on lihtne alluda kiusatusele ja kasutada raha kohe ära selle asemel, et säästa seda tuleviku tarbeks. Pensionisäästud on hea hoida muust võimalikust tagavararahast eraldi ja otsustada, et seda ei kasutata enne pensionipõlve,” soovitab Rajaniemi.

Aga kuidas siis läks lapsel, kellel oli kannatust oodata 15 minutit? Ta sai koolis ja tööl paremini hakkama ning elas tervislikumalt ja kauem kui need lapsed, kes sõid oma kommi kohe ära.

Mida varem säästmist alustada, seda rohkem lõikad kasu ka intressidest, tänu millele hoiuarvele kogunenud põhisummale lisandub ka intressi protsent.

5 SOOVITUST PENSIONIPÕLVEKS VALMISTUMISEL

1. Selgita välja oma tulevase pensioni suurus. Uuri välja tulevase pensioni eeldatav suurus ja analüüsi, kui palju vajad lisaks, et sellest piisaks Sinu soovitud elatustaseme hoidmiseks.
2. Kasuta vabatahtliku pensionikogumise eeliseid.
3. Säästa investeerimiskindlustuse või muu investeerimistootega. Võid tõsta oma pensionipõlve elatustaset, kogudes näiteks korrapäraselt investeerimiskindlustusega. Investeerimiskindlustusega võid koguda nii tihti ja nii palju, kui tahad, sidumata end tähtajaga. Tutvu investeerimiskindlustuse ja pensioni kogumise võimalustega.
4. Tööandja kaudu pikaajalise kogumise võimaluseks on tööandjapension. Näiteks võid uurida oma ülemuselt või personalijuhilt, kas Su tööandjal on võimalik pakkuda oma töötajatele sellist lahendust.
5. Unista, tee tulevikuplaane ja naudi tänast päeva.