Panama paberid oli vaid jäämäe tipp, Nordea on segatud ka Paradiisipaberite skandaali

Paradiisipaberid paljastasid 13,4 miljonit dokumenti, mis seovad teada-tuntud ettevõtted ja ärimehed maksuparadiisidega.

FOTO: Christian Ohde/imago/Christian Ohde

Eile avalikkust šokeerinud uus, Paradiisipaberite andmeleke on ühtlasi paljastanud, et Nordea pank on peaasjalikult läbi oma Soome ja Norra filiaalide või nende Londoni ja Singapuri esinduste andnud kümnete miljardite väärtuses laenusid maksuparadiisidesse registreeritud laevandusettevõtetele.

Laenusid on väljastatud Bermuudale, Küprosele, Panamasse, Neitsisaartele, Kaimani saartele ja Mani saarele registreeritud ettevõtetele, vahendab Yle. Küll aga näitab Paradiisipaberite andmeleke, et nende ettevõtete tegelikud omanikud on siiski Skandinaavia, täpsemalt Norra päritolu ettevõtted.

Laevandussektor on üks neid sektoreid, milles tegutsevad ettevõtted olid esimesed, kes hakkasid maksuparadiise kasutama. Täna seilavad nende lippude all valdav osa suuri tankereid, kruiisi- ja teisi laevu. Nende riikide lippe nimetatakse nn mugavuslippudeks. 

Sageli on aga üsna raske selgeks teha, kes on mugavuslipu all sõitva laeva tegelikud omanikud. Ka rikuvad need laevad tihedamini tööohutus- ja keskkonnaregulatsioone. Mugavuslipu väljend võeti esimest korda laevanduses kasutusele 1922. aastal, kui esimene laevandusettevõte end Panamas registreeris. 

Nordea oli segatud ka Panama paberite skandaali

Toona oli tegemist Ameerika laevandusettevõtte America Line Shipping kahe laevaga, mis Panama lipu alla läksid. Soome laevaomanike liidu sõnul on kümme suurimat riiki selle järgi, kui palju laevu nende lipu all sõidab, seetõttu Libeeria, Marshalli saared, Panama, Hongkong, Kreeka, Bahama, Singapur, Malta, Hiina ja Küpros.

Paradiisipaberite andmeleke ei ole aga esimene kord, kui Nordea pank segatakse maksuparadiisidega seotud skandaali. Täpselt sama asi juhtus enam kui aasta tagasi Panama paberite ilmsiks tuleku järel, kui selgus, et Nordea pank on aidanud paljudel klientidel registreerida ettevõtteid maksuparadiisidesse. 

Värske Paradiisipaberite andmeleke näitab, et pangal on maksuparadiisides ka suur hulk laenukliente. Panga kommunikatsiooniosakond põhjendas seda kui tavapärast praktikat, mida kasutatakse laevandussektori ettevõtetele laenu andes. 

«Nordea annab väga paljudes erinevates sektorites tegutsevatele ettevõtetele laenu, sealhulgas ka neile, kes tegutsevad väljaspool Skandinaaviat. Üheks näiteks seejuures on rahvusvahelised laevandusettevõtted,» märgiti panga vastuses. Ka öeldi Nordeast, et maksuparadiiside kasutamises pole midagi ebaseaduslikku, kui neis tegutsevad ettevõtted oma makse korrapäraselt deklareerivad.

«Maksustamine ei ole peamine põhjus, mille järgi laevandusettevõtted valivad riike, kus oma tegevust registreerida, kuna laevandusettevõtted ei peagi tavaliselt käibemaksu maksma - olenemata sellest, kuhu nad on registreeritud,» märkis pank oma vastuses Ylele.

Osad laevad kuuluvad pangale endale

Paradiisipaberite andmelekkest selgub, et Nordea on andnud maksuparadiisidesse registreeritud laevandusettevõtetele uute laevade ostmiseks ja ka näiteks naftapuurimisplatvormide ehitamiseks kokku 5 miljardi väärtuses laene. Nende väljastamise aeg jääb peamiselt pärast 2000. aastat. Küll aga märkis Nordea pank ise, et tegelik laenude summa on märksa suurem.

Nordea laevandusettevõtetele antud offshore laenuportelli suurus oli 2017. aasta kolmanda kvartali seisuga 9,9 miljardit eurot. Küll aga rõhutas panga kommunikatsiooniosakond, et kõik need laenud järgivad samu tingimusi, mis ükskõik millised teised panga alt välja antud laenud.

Samas selgub Paradiisipaberite andmelekkest, et mõned nendest ettevõtetest kuuluvad Nordea pangale endale. Väidetavalt vähendab pank sellega laenuriske. Kui laevandusettevõte mingil põhjusel ei saa laenu tagasimaksmisega hakkama, siis on pangal nõndaviisi lihtsam seda laenu garantii alusel maha müüa. 

Kui laen on täiel määral tagasi makstud, siis läheb ettevõtte osalus tagasi selle tegelikele omanikele, kuigi alles pärast seda, kui pank on täitnud oma kohustused ka maksumaksjana. Sellega jälgib pank enda kinnitusel väga rangelt seda, et nende äritegevuse pealt oleksid maksud korrektselt makstud.

Omane topelt- või kolmekordne raamatupidamine

Soome meremeeste ühingu sõnul kasutavad laevandusettevõtted maksuparadiise mitte üksnes maksustamise, vaid üleüldise laevandust puudutava seadusandluse pärast. Sageli ei ole võimalik laevafirmade tegelikke omanikke identifitseerida just nende keerukate omandisuhete pärast. 

Soome meremeeste ühingu juhi Simo Zittingi sõnul võib laeva omandisuhete peitmiseks olla koostatud oma tosin lepingut. Andmelekkest nähtub, et mõnel juhtul võib esineda lihtsalt viide Nordea laenule, ilma konkreetsele summale või laenutingimustele viitamata.

«Mugavuslipu kasutamine viitab omakorda muidugi ka maksudest kõrvale hoidumisele, riisumisele, töötajate hüvitiste maksmisest hoidumisele ja paljudele teistele probleemide,» tõdes Zitting. Ta lisas, et ühingul on vaja aeg-ajalt vaidluste lahendamiseks suhelda laevade tegelike omanikega, kuid läbi nende lepingute on väga raske jälile saada, kes need tegelikult on. 

«Omandisuhted võivad käia läbi mitme erineva maksuparadiisi. Ühel laeval võib olla kahe- või kolmekordne raamatupidamine ja seetõttu ka väga erinevaid versioone ametlikest dokumentidest,» kirjeldas ta. Nii on meremeeste ühing kasutanud selliste vaidluste lahendamisel ühte spetsiaalset Suurbritannia advokaadibürood, kes ongi sedasorti vaidlustele keskendunud.

Laevameeskonna jaoks palk ja hüved olulisemad

Selleks, aga et mõista, kui olulise tähendusega on see, et suur osa laevandussektori ettevõtetest on registreeritud maksuparadiisidesse, annab ehk fakt, et 90 protsenti maailma kaubavahetusest toimub laevade kaudu.

Laevandussektoris on tavaline, et ettevõtte tegelikud omanikud on Euroopa päritolu, laev ise sõidab Bermuuda lipu all ja laevameeskond on pärit Filipiinidelt, laev ise kannab aga kaupa Aasia ja Ameerika Ühendriikide vahel.

«Samas, kui palkasid makstakse korralikult ja ka teiste töötajate hüvitiste eest on hoolt kantud, siis on tegelikult laevameeskonnal täiesti ükskõik, kellele see kuulub,» tõdes Zitting.

Tagasi üles