/nginx/o/2017/11/10/7298687t1hac02.jpg)
Kõrvitsa-late ja kukepüksid, lauatennis ja ülespoole kaarduvad vuntsid, värviline lips ja ise rullitud mangotubakast sigaret – Hyundai Kona on tõeline hipstermaastur.
Kui Hyundai Konaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. See on tõsijutt, sest hetkeseisuga tuleb autotootjat, kelle mudelinimistus poleks veel pisikest linnadžiipi, tikutulega taga otsida. Renault Captur, Mini Countryman, Nissan Juke, Opel Mokka X, Citoën C3 Aircross, Fiat 500X, Honda HR-V, Mazda CX-3 ja peagi turule jõudev Volkswagen T-Roc – need on vaid esimesed pähe kargavad nimed juba parasjagu ülerahvastatud väikemaasturite mänguväljakul.
Ent näib, et ruumi veel jagub. Lõuna-Korea autohiid ei taha pirukajagamist vesise suuga kõrvalt vaadata ja nii ongi 15 minutit enne vahetunnikella astunud klassiruumi elurõõmust pakatav, joviaalne ja punapõskne Hyundai Kona.
Välimuse pärast teadupärast pigem kakeldakse kui vaieldakse ja ilu on alati vaataja silmades, aga mulle läks Kona lapsik sarm hinge. Esimesest pilgust on selge, et Hyundai Kona on hea tuju auto. Kui kuskil hämarate kulisside taga on skaala, mille ühes otsas laiutavad vähimagi muigevarjundita sünged hiiud ning teises vahvad pullivennad, siis Kona jääb ka kindlasti sinna meeleolukamasse otsa. Värvivalikust puuduvad asfaldihall, artriidihele ja vanadekodupruun. Kona on noore inimese auto. Mina oma pealt kolmekümne eluaastaga tundsin end Konaga kurvilisel mägiteel lustides igatahes veidi süüdlaslikult.
Värvivalikust puuduvad asfaldihall, artriidihele ja vanadekodupruun.
Lustlikku meelelaadi rõhutavad ka lisavarustusse kuuluvad ja kerevärviga kokku kõlavad detailid sõitjateruumis. Soovitaksin seda kindlasti kaaluda, sest ilma nende kirevate detailideta on Kona sõitjateruum süngevõitu ja moodustab terava kontrasti lõbujanulise välisilmega. Üldjoontes tuleb öelda, et kuigi ergonoomiliselt paikneb sõitjateruumis kõik omal kohal ning 8-tolline ekraan armatuurlaual on klaari pildiga, tundlik ja mugav, siis materjalid ja koostekvaliteet jätavad siit-sealt soovida. Positiivselt ei üllata, disainiauhindu ei püüa, aga tuska ka ei tekita.
Sõitjateruumis väärivad eraldi väljatoomist väikedžiipide klassis üliharuldased (kui mitte üldse esimest korda pakutavad) ventileeritavad esiistmed, roolisoojendus ja erakordselt terava pildiga tuuleklaasinäidik. Viimane on tegelikult küll armatuurist kerkiv läbipaistev plastriba. Kirjad tuuleklaasinäidikul on Hyundai väitel nii eredad, et suudaks valgustamisvõistlusel alistada ruutmeetri peale kuhjatud kümme tuhat küünalt.
Puudust ei pea tundma ka aktiivsest turvavarustusest. Proovisõiduautodel oli automaatne hädapidurdussüsteem, reahoidmisabi ja pimenurga jälgimissüsteem. Üllatavalt kombel aga näiteks eesliikuja sõidukiirusega kohalduvat püsikiirushoidjat valikus ei olnud. Eraldi väärib mainimist ruumikas tagaiste. Tõenäoliselt saavad isegi pikemad reisijad Konasse istudes nii põlve- kui ka pearuumi rohkuse üle imestada. Välisilme seda nimelt ei reeda. Ning ka pagasiruumi maht, allaklapitud istmetega 1143 liitrit, on igati konkurentsivõimeline.
Kona, mis idee poolest baseerub Hyundai i30-l, tuleb esimese hooga müüki kahe eri mootori ja käigukasti kombinatsiooniga. Kolmesilindriline ja 1,0-liitrine T-GDI turbokompressoriga bensiinimootor on saadaval vaid koos kuuekäigulise manuaalkasti ja esisillaveoga. Olgu kohe öeldud, et see kombinatsioon on adekvaatne. Selliselt varustatud Kona kaalub 1233 kg ja 120 hj arendav mootor saab pisikese Hyundai liigutamisega täiesti rahuldavalt hakkama.
Huvitavamaks lähevad asjad 1,6-liitrise ja neljasilindrilise turboga bensiinimootoriga. Nimelt tuleb see 177 hj arendav jõuallikas kombinatsioonis seitsmekäigulise kahe siduriga automaatkäigukasti ja elektrooniliselt lülitatava nelikveoga, mis võimaldab kuni 50 protsenti veojõust tagaratastele saata. Kona nelikveosüsteem sai üpris keerulistes tingimustes proovile pandud ja väike maastur suutis oma vaimustava tragidusega üha uuesti ja uuesti üllatada. Seda muide kõige harilikumate 18-tolliste linnasõidu rehvidega. Kõvasti aitas muidugi kaasa ka nupuvajutusega lukustuv kesk-diferentsiaal, ning tõesti, isegi mägipidur.
Ja head üllatused jätkusid ka tagasi asfaldile jõudes. Ojadena kallava vihmaga Barcelona kandi käänulistel mägiteedel sõites ei tekkinud Kona roolis kordagi abituse- või hirmutunnet. Pigem vastupidi, nagu kilkav viieaastane tahtis nelikveoline Kona porilompides hüpata. Ja täiesti ausalt, mõnest kurvist väljudes justkui veidi sabagi liputada. Tõesti, puhtalt sõidurõõmuga teeb Kona paljudele konkurentidele tuule alla. Veermik neelab teepinna konarusi isegi 18-tollistel velgedel lausa oivaliselt, säilitades samal ajal pideva ja konkreetse infovahetuse juhi ja maantee vahel.
Sõidupäeva õhtuks olin siiralt üllatunud, kui mitmekülgseks osutus nelikveoline Kona. Tavateed, kiirteed, porised mülkad kuskil oliivisalus, lauged mägiteed, off-road-rada, kiired ja vihased kurvid metsa vahel märjal asfaldil ja lõpuks Kataloonia pealinna tunniajaline liiklusummik – Kona tegi neis oludes kõike sundimatu innukusega. Tegi, sest tahtis teha. See oli loomulik.
Kuna alles järgmise aasta alguses Eestisse jõudva Kona tugevused seisnevad ennekõike tema mitmekülgsuses, sõiduomadustes ja hinnas (mis eeldatavalt maandub 17 000–18 000 euro kandis, täpne hinnakiri pole veel teada), siis minu valik oleks ilmselt baasvarustuses 1,6-liitrilise mootoriga nelikveoline isend. Ma ei kahtle, et see väike kelm tuleb toime kõigega, mida aastaring Eesti liikluses talle ette sööta suudab.
Hyundai Kona
Mootor: 1591 cm3, R4, bensiin, turbo, 177 hj, 265 Nm
Jõuülekanne: 7 käiku, automaatne, nelikvedu
Sooritus: 7,9 s 0–100 km/h, 205 km/h
Kulu: 6,7 l / 100 km, 153 g/km CO2
Mass: 1400 kg
Hind: pole veel teada