Pika ninaga jäänud tapamaja töötaja: juhid peavad end teisteks targemaks

Streik Rakvere lihakombinaadis.

FOTO: Martin Ahven

Rakvere lihatööstuse ametiühingujuht ütles pärast luhtunud palgaläbirääkimisi, et ülemused peavad end kõige targemaks ja teisi ümberringi rumalaks. Siiski ei ole tapamaja töötajad püssi põõsasse visanud. 

Oktoobri keskel hakkasid Soome toidukontsernile HKScan kuuluva Rakvere lihatööstuse tapamaja 27 töötajat ootamatult streikima. Põhjuseks toodi väike palk, mis pole aastakümneid tõusnud ja rasked töötingimused. Kolm tööseisaku organiseerinud inimest said sule sappa.

Pärast pikki vaidlusi ja meediasõda tulid pooled eile ühise laua taha, et töötajate palgatõusu üle arutada. Kokkulepet mis töötüli lahendaks, paraku ei tulnud. HKScani juhtkonnaga oli kaasas advokaadibüroo Sorainen esindaja, kelle teatel ei hakka nad paarikümne inimese kaupa palgateemadega tegelema.

Läbirääkimistel töötajaid esindanud ametiühingu usaldusisik Andrus Saaremägi ütles, et kuigi läbirääkimised lõppesid tulutult, ei kavatse nad järele anda ja jätkavad võitlust. 

Andrus Saaremägi, mis mulje eilne kohtumine tööandjaga jättis?

Paigaltammumine ja ajavenitamine. Nad arvavad, et on kõige targemad ja teised ümberringi kõik rumalad.

Me oleme omapoolsed väga detailsed ettepanekud juhtkonnale juba teinud. Sellele ei tulnud kohtumisel aga mingit vastust.

Aga olete lootusrikas ja lähete edasi?

Kindlasti. Ootame nende vastust. Siis saame teha järgmised sammud. Mis puudutab järgmist võimalikku streiki, siis selle kohta meil mingit otsust ei ole. Vaatame jooksvalt.

Mida te ülemuselt tahate?

Tahame 50 protsenti palgatõusu. Ja et teised tasud ja asjad ei väheneks.

Kas vastab tõele jutt, et teie palk on hoopis langenud?

Ma sõnastaks selle nii, et meie palk seisab paigal. Juba 20 aastat. Samas ümberringi hinnad kogu aeg tõuseva. Ja suure kiirusega. 

Kuna ja kuidas teie karikas lõpuks täis sai?

Sellest saigi, et ümberringi palgad tõusid. Siin ja seal räägiti, et saadakse rohkem palka. Meid oli unustatud. Kui tööandjalt selle kohta küsisime, siis vastati, et meil pole sõnaõigust. Nii läkski streigiks.

Kuidas teil pärast töötajate esindajaks tõusmist elu on läinud?

Eks lisatöö on juures. Õnneks tööandja poolt ei ole mingeid muudatusi märgata. Kiusamist ei ole. Töötingimused on normaalsed.

Uusi inimesi tuleb ametiühingusse õnneks juurde. Homme kohtume näiteks Soome amatiühingu kollegidega, kust saame loodetavast tuge.

Aga seda mõtet ei ole, et läheks kogu selle jama peale üldse minema ja vaataks teise töökoha?

See oleks põgenemine. Aga lahing tuleb ikkagi lõpuni võidelda. Ei saa katki jätta.  

Peterson: lihatööstuse juhtidel napib empaatiat

Samuti palgaläbirääkimistel osalenud Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson tahtis esmalt kiita koondunud töötajaid, kes asja oma kätte on võtnud ning palgatõusu ja paremaid tingimusi julgevad nõuda. «See on Eesti mõistes harukordne juhtum,» leidis ametiühingujuht.  

Miks aga tööandja nii kangekaelselt sarved vastu ajab? Peterson arvas, et tööandja kardab doominoefekti: kui tapamaja töötajatele vastu tullakse ja nende palku kergekäeliselt tõstetakse, siis arvavad teisedki lihatööstuse töötajad, et kui streikima hakata, saab palka juurde.  

«Samas meie üleskutse ongi see, et praeguste läbirääkimiste käigus vaadatakse üle kõigi töötajate palgad. Kõige parem on, kui tehtaks uus kõiki lihatööstuse töötajaid kattev kollektiivleping,» ütles Peterson, lisades, et kui ta statistikat analüüsib, siis on HKScanis teisigi üksuseid, kus palk pole sarnaselt tapamajale 10 aastat tõusnud.

Probleeme on teisigi. «Juhtkond on vahetunud. Nad tahaksid kohe muudatusi tegema hakata, aga probleemid on aja jooksul kuhjunud,» leidis Peterson. «Pigem jääb mulje, et empaatiat on vähe.» Samas tuleb Petersoni sõnul ka sellest aru saada, et lihatööstussektor on aastaid sügavas kriisis olnud: sigade Aafrika katk, ülimadal liha hind jne.  

Seda, et lahvatanud konflikt oleks Eesti mõistes täiesti enneolematu, Peterson ei arva. «Mul oli selles mõttes seal huvitav olla, et iga sõna, mida tööandja ütles, tuli mulle tuttav ette. Olen seda tööandja poolset juttu palju näinud ja kogenud. Aga paljudel kordadel oleme kokkuleppeni jõudnud,» oli Peterson lootusrikas.

Kogu ettevõtte palgasüsteem läheb revideerimisele

HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul ametlikud palgaläbirääkimised tapamaja töötajatega kestavad. «Läbirääkimiste normaalne osa on, et mõlemad osapooled esitavad enda nägemuse, mis ei pruugi kohe kattuda. Töötame jätkuvalt selle nimel, et leida koos lahendus, mis rahuldab mõlemaid osapooli,» lisas ta.

Ettevõte lubab uuendada ja ühtlustada kogu ettevõtte palgasüsteemi, et see muutuks senisest «läbipaistvamaks, selgemaks ning ettevõtte tootlikkuse kasvu toetavamaks».

Selle tarvis tahab firma kaasata igast tootmisüksusest töötajate endi poolt valitud esindajad, kellega koostöös hakatakse palgasüsteemi ümber tegema. Kas ja kui suur palgatõus töötajaid ootab, seda Mere ei kommenteerinud. 

Lihatööstuses lahvatanud tüli kronoloogia:

  • HKScani Rakvere lihatööstuse tapamaja 27 töötajat alustasid 17. oktoobril tööseisakuga, mille eesmärk oli palka juurde nõuda.
  • HKScan pidas tööseisakut ebaseaduslikuks, leides, et see on vastuolus töölepingu seadusega, samuti pole ettevõttes ametiühingut.
  • Järgmisel päeval, 18. oktoobril teatas ettevõte, et streik on lõppenud. Vallandati kolm streigi organiseerinud töötajat. HKScan Estonia juht Anne Mere lubas, et nad alustavad läbirääkimisi töötingimuste ja palga üle.
  • 19. oktoobril pöördusid tapamaja töötajad töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.
  • Samal ajal asutasid lihakombinaadi streikinud töötajad ka ametiühingu, mille liikmete arv oli 24. oktoobriks kasvanud 30 inimeseni.
  • 26. oktoobril ütles Anne Mere, et ettevõte peab parandama kommunikatsiooni ja põhjendama rohkem oma otsuseid. «Oleme ise teinud järeldusi, et töötajatega tuleb rohkem suhelda, tuleb rääkida otsustest ja rääkida, kuidas äril üldse läheb. Seletama mida me saame ja mida ei saa teha,» ütles Mere BNS-ile.
  • 6. novembril toimus ametiühingu esindajate ja juhtkonna vahelini kohtumine, kus loodeti palga osas kokkuleppeni jõuda. Seda ei juhtunud ja uus kohtumine peaks aset leida kahe nädala pärast.
Tagasi üles