Riigikontroll: valitsus on kulutanud sadu miljoneid töötukassa ja haigekassa raha
Lisatud rahandusministeeriumi kommentaar!

Töötukassa töömess Tartus.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Riigikontrolli täna avaldatud aastaraportis on kirjas, et valitsus on oma kulude katmiseks kasutanud 500 miljoni euro ulatuses töötukassa ja haigekassa raha.

Valitsuse osa likviidsetest reservidest ammendus 2015. aasta sügisel, seisab raportis. 2017. aasta mai lõpu seisuga oli valitsus oma kulude ning kohustuste katmiseks kasutanud ligikaudu 500 miljoni euro ulatuses Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa raha, mida alates 2012. aastast hoitakse riigikassas ja mille valitsus peab olema valmis sotsiaalkindlustusfondide töö tagamiseks igal hetkel kasutamiseks võimaldama.

Riigikontrolli hinnangul on sotsiaalkindlustusfondide raha ja reservide liitmisel n-ö valitsuse rahaga tekkinud olukord, kus haigekassa ja töötukassa raha on kasutatud vastuolus nii Eesti Haigekassa kui ka töötuskindlustuse seadusega. Nende seaduste järgi ei ole haigekassa ega töötukassa raha lubatud kasutada millekski muuks kui vaid nende seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks.

Sellele vaatamata on rahandusministeerium riigieelarve seadusele viidates kasutanud seda raha ka riigi väljamaksete tegemiseks. Kuna rahandusministeerium on haigekassa ja töötukassa raha kasutamise asjus riigikontrolliga erineval arvamusel, küsis riigikontroll selles küsimuses õiguskantsleri seisukohta. Õiguskantsler jõudis riigikontrolliga samale arvamusele ja vastas, et riigieelarve seaduse sõnastus ei arvesta Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa eesmärkide ning neile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele pandud mitmete piirangutega nende vara kasutamisel ega ole kooskõlas Eesti Haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seadusega, mis räägivad üksnes raha hoidmisest riigikassas.

Seega on ka õiguskantsleri hinnangul riigieelarve seadus Eesti Haigekassa seaduse ja töötuskindlustusseadusega vastuolus, ning kui Riigikogu soovib sellist rahakasutust lubada, tuleb see seadustega selgelt ette näha ja viia õigusaktid kooskõlla.

Riigikontroll märgib oma raportis, et kui majandusel läheb hästi, oleks mõistlik kasutada hästi laekuvaid tulusid riigi reservide suurendamiseks

2008. aastal alanud üleilmne finants- ja usalduskriis näitas, et ajavahemikul 2005–2007 ligi 10%-ni jõudnud majanduskasv polnud tegelikult Eestile jõukohane. See tähendab, et SKP kiire suurenemine ei olnud mitte meie konkurentsivõime kasvu tulemus, vaid tingitud eelkõige odava laenuraha kättesaadavusest väga suures ulatuses. Objektiivselt Eesti käsutuses olevaid ressursse arvestades oleks kestlik majanduskasv olnud oluliselt tagasihoidlikum.

Ehkki Eestis ei saa rääkida naasnud buumiajast ja eriti veel sellisest, mis haaraks majanduse tegevusalasid laialdaselt, näitab rahandusministeeriumi värske majandusprognoos, et sel ja järgmisel aastal kasvab Eesti majandus veidi kiiremini, kui Eesti kasutada olevaid ressursse arvestades eeldada võiks.

Majandus saab kestliku arengu tempot ületada vaid lühikest aega, sest tootmisvõimalusi ületav nõudlus viib juba keskpikas perspektiivis hindade kasvu, tööjõukulude surve suurenemise ning konkurentsivõime vähenemiseni. Eestis võib juba mõnda aega täheldada nii tarbija- kui ka tootmishindade kasvu.

Veduriks on siin ehitussektor, mis ühteaegu saab suuri tellimusi nii riigilt, ettevõtetelt kui ka eraisikutelt. Aastatel 2020–2021 peaks rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt küll Eesti majanduskasv ühtlustuma potentsiaalse ehk jätkusuutliku majanduskasvu tasemega. Teisalt on valitsusel kavas stimuleerida majandust täiendavalt suuremahuliste investeerimisprojektide kaudu ning ehitussektorile avaldab mõju ka Rail Balticu rajamine.

Ehitussektorile ja sellega seotud tegevustele annavad need investeeringud veel hoogu juurde, kuid küsitav on nende panus Eesti majanduse potentsiaali kasvu. Samal ajal püsivad kulutused teadus- ja arendustegevusse allpool ELi keskmist, 1,5% juures SKPst. Võrreldes Eesti konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ seatud eesmärgiga (3% SKPst) on teadus- ja arendustegevuse kulutustes toimunud viimastel aastatel tagasiminek. Toodete-teenuste keerukuse ning majanduse potentsiaali kasvatamisel on aga just teadus- ja arendustegevus väga oluline komponent.

Suurenenud majanduskasvu valguses optimistlikumaks muudetud riigieelarve tuluprognoos ning Eesti jätkuvalt Euroopa väikseim riigivõlg täiendavaid riigipoolseid investeeringuid rahalises vaates pealtnäha just­kui võimaldaks. Teisalt on ehitussektori ülekuumenemise korral võimalik buumi jõudmine ka teistesse sektoritesse. Tekib negatiivne palga- ja tööturusurve ning avalik sektor võib hakata konkureerima investeeringute tegemise võimekuse pärast erasektoriga – kiiresti kallinevate hindade tingimustes kannatab ka lõpuks avaliku sektori tellimuste täitmine. 

Rahandusministeeriumi kommentaar

Riigiga sõlmitud hoiulepingu järgi on haigekassale ja töötukassale tagatud võimalus oma vahendeid igal ajahetkel kasutada ja seega ei ole korrektne väita, et valitsus on kasutanud nende vahendeid. Reservid on konsolideeritud kontsernikontol, kus riigikassa haldab vahendeid ühtselt, makstes haigekassale ja töötukassale hoiustatud vahendite eest intressi. Ühiskonnale annab reservide konsolideeritud haldamine kokkuhoidu, sest valitsussektor tervikuna ei pea hoidma nii suuri puhvreid või laenu võtma.

Õiguskantsleri hinnangul ei riku praegusel viisil töötukassa ja haigekassa raha hoidmine riigikassas kehtivat õigust. Riigikontrolli soovitustest lähtuvalt muudeti hiljuti riigieelarve seaduse sõnastust, et seaduse mõte oleks ühemõtteliselt ja selgelt arusaadav. Ka õiguskantsler tõdeb, et haigekassa ja töötukassa saavad oma väljamakseid takistusteta teha.

Seda, et haigekassa ja töötukassa poolt riigi kätte hoiule antud raha võib riik kasutada, ütleb riigieelarve seadus sõnaselgelt. Riigieelarve seadus on põhiseaduses nimetatud seadus, mida saab muuta ainult riigikogu koosseisu häälteenamusega, seevastu töötuskindlustuse seadus ja Eesti Haigekassa seadus on aga lihtseadused. Arvamus, et sama norm võiks olla üle korratud ka töötuskindlustuse seaduses ja Eesti Haigekassa seaduses, ei tee riigieelarve seaduses seisvat regulatsiooni olematuks ega riigi tegevust seadusevastaseks.

Õigusselguse tagamiseks on riigikogu muutnud riigikontrolli ettepanekust tulenevalt riigieelarve seadust (paragrahve 65, 67 ja 69 tänavu 19. juunil vastu võetud muudatusega), täpsustades riigi rahavoo juhtimise regulatsiooni.

Praegune süsteem on olnud kasutusel 2011. aastast, kui riigikogu otsustas valitsussektori rahavoo tõhusamaks juhtimiseks liita haigekassa ja töötukassa pangakontod riigi kui kontserni pangakontode ühtsesse süsteemi, kus rahandusministeerium juhib rahavoogu ühtsete põhimõtete alusel.

Nii Eesti Haigekassa seadus kui ka töötuskindlustuse seadus sätestavad selgelt, et riigi ja haigekassa ning töötukassa vahel sõlmitakse hoiuleping. Võlaõigusseaduse hoiulepingu regulatsioon käib haigekassa ja töötukassaga sõlmitud hoiulepingute kohta. Võlaõigusseaduse § 896 lõike 1 kohaselt lepitakse asendatavate asjade, eelkõige raha hoiustamisel kokku sama liiki ja kvaliteeti ning samas koguses asjade tagastamises, mitte sama asja tagastamises. Kahtlemata peab raha hoidja täitma sõlmitud hoiulepingu tingimusi, milleks antud juhul on tagada raha omanikele võimalus oma kontol olevat raha kasutada seadusest tulenevate väljamaksete tegemiseks igal ajal.

Tuues paralleeli raha hoidmisega pangas, siis on selge, et rahatähed ei seisa panga hoiulaekas, sildid küljes. Pank kindlasti kasutab hoiustatud raha ja hoiuleandja ei saa pangast tagasi sama rahatähte.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,24 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 830,3 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,7 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 52,2 miljoni euro võrra (4,4 protsenti), sh likviidsusreserv kasvas 45,4 miljoni euro (5,8 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 6,8 miljoni euro (1,7 protsenti) võrra.

Tagasi üles