Tööstustoodangu kasvu panustas kolmandas kvartalis enim puidusektor, mille viimaste aastate hoogne kasv on teinud sellest vaieldamatult Eesti kõige olulisema tööstusharu, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB: Eesti tähtsaimaks tööstusharuks on tõusnud puidusektor (2)
4. november 2017, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski näitasid lõppeval nädalal avaldatud andmed, et Eesti tööstustoodangu kasv on aasta teises pooles pidurdunud. Soodne majanduskonjunktuur eksporditurgudel ja uute tellimuste kasv tõotavad tööstusettevõtetele siiski edu ka edaspidi. Pikemas plaanis vajab Eesti tööstus aga paljuräägitud «struktuurseid muutusi».
Elektritoodang kidus
Peamine põhjus, miks kolmanda kvartali kasvutempo aeglustus, peitub kahanenud elektritootmises. Kui esimesel poolaastal suurenes elektrienergia toodang pea neljandiku võrra, siis kolmandas kvartalis vähenes tootmismaht 2016. aasta sama ajaga võrreldes 10 protsenti. Elektritootmist piiras ebasoodne hinnakonkurents, mis kahandas eksporti ja suurendas elektrienergia importi.
Töötleva tööstuse poolelt andis nii kolmandas kvartalis, nagu tegelikult ka terve varasema aasta vältel, suurima negatiivse panuse elektroonikatööstuse toodangu langus. Kuigi elektroonikatootjaid leidub Eestis mitmeid, domineerib haru siiski üks suurtootja. Ettevõtte kehvad äritulemused ja reorganiseerimisprotsess on 2017. aasta 9 kuu jooksul vähendanud elektroonikatööstuse tootmismahtu keskeltläbi 10 protsendi võrra.
Eesti tööstussektori «superstaar»
Tööstustoodangu kasvu panustas kolmandas kvartalis enim sektor, mis on vedanud Eesti tööstust ja eksporti tegelikult juba aastaid – puidutööstus. Tänavu on puidutööstuse tootmismahu kasv kvartalite lõikes küll pisut aeglustunud: kui esimeses kvartalis kasvas toodang 12 protsenti, siis teises 10 protsenti ja kolmandas 8 protsenti.
Viimaste aastate hoogne kasv on teinud puidutööstusest vaieldamatult Eesti kõige olulisema tööstusharu ja puittoodete eksport koos valmismajadega ületab juba viiendikku kogu Eesti kaubaekspordist.
Kuigi tööstusharu sortiment on lai ja sihtturgusid palju, siis on üks peamiseid sektori kasvu soosinud teguritest olnud Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Ehkki näiteks Rootsi kinnisvaraturu tuleviku osas spekuleeritakse viimasel ajal kõikvõimalike stsenaariumitega, tundub reaalseid majandusnäitajaid vaadates tõenäoline, et turukonjunktuur püsib sektori jaoks soodus ka edaspidi.
Kiire palgakasv ajab tööstused Eestist minema?
Tööstustoodangu tõusu on tänavu panustanud tegelikult mitmed sektorid. Üks kasvu stabiilsematest vedajatest on olnud elektriseadmete tootmine. Kolmandas kvartalis suurenes sektori toodang 15 protsendi jagu, mida on protsendi võrra enam kui haru 9 kuu keskmine kasv.
Kuigi kiire palgakasv on toitnud spekulatsioone, et paljud kunagi siia toodud suurettevõtete koostetehastest plaanitakse peagi üle viia odavama tööjõuga riikidesse, on elektriseademete tootmise alal peetud vastupidiselt mõistlikuks siinse tootmise tähtsust suurendada. Samas on tegevusala tootlikkusnäitajad viimastel aastatel stagneerunud ja jäävad tänavu esimesel poolaastal alla nii ettevõtlussektori kui töötleva tööstuse keskmistele.
Suurtest tööstusharudest on tänavu häid tulemusi suutnud näidata ka metalltoodete tootmine. Kui varasemalt on tööstusharu kasvu pidurdanud peamise kliendi – nafta- ja toorainetööstuse – raskused, siis tänavu on tootmismahud taas kiirelt tõusuteele asunud.
Suurematest tegevusaladest on kindlasti märkimisväärne veel toiduainetööstuse tootmismahtude tubli kasv. Lisaks kodumaisele nõudlusele on toiduainetööstuse tulemusi aidanud tänavu parandada suurem eksport teistesse Balti riikidesse. Pisematest sektoritest, kes on aidanud tööstustoodangut paisutada, väärib kindlasti märkimist veel jõudsalt mahtu kasvatanud ehitusmaterjalitööstus ning ka haagiste tootmine.
Toodame veel madala väärtusega kaupu
Tööstuse lähitulevik tundub täna siiski optimistlik. Uute tellimuste indeks tõusis kolmandas kvartalis 6 protsendi võrra ja peamiste sihtturgude importnõudlus suureneb pea kõigi prognooside kohaselt tempokalt.
Pikemas plaanis vajab tööstussektor aga kiiremat arengut. Eesti ettevõtete tootlikkus jääb endiselt rikkamast Euroopast kaugele maha. Samas ei ole viimased aastad toonud tööstussektoris kaasa märkimisväärseid «struktuurseid muutusi» – ettevõtted toodavad valdavalt sama kaupa ja liikumine väärtusahelas on olnud kasin.
Enamuse eeskujuks toodavate tööstusettevõtete puhul, saame parimal juhul rääkida kesktehnoloogilistest tootmisharudest, kus meie edule on kaasa aidanud madal kulubaas ja rikaste sihtturgude lähedus.
Erinevatel põhjustel on disaini ja inseneritöö osakaal Eesti tööstusettevõtetes jäänud jõukamatest riikidest napimaks ning peamiselt oleme keskendunud tootmistegevusele. Viimast paraku tänapäevane majandussüsteem kuigivõrd aga ei väärtusta.