Töönarkomaaniat seni au sees hoidnud Jaapan teeb kannapöörde

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töölt koju sõitvad jaapanlased Osakas.
Töölt koju sõitvad jaapanlased Osakas. Foto: THOMAS WHITE/REUTERS

Seni ohtra ületunnitöö poolest tuntud Jaapani ettevõtted on võtnud appi valju muusika, kontoris liikumise keelutunnid ja vastuvõtulaua kõned, et lühendada töötajate tööpäeva ning tõsta seeläbi tootlikkust.

Kell on 18 õhtul ja majaehitaja Mitsui Home peakontoris Tokyos mängiv muusika vahetub ühekorraga populaarse action-filmi «Rocky» teemamuusika vastu, vahendab Wall Street Journal. Esimeste trompetihelide juures peatub klaviatuuriklõbin ja vestlused. Kõik töötajad tõusevad oma laudade tagant.

«Ma lõpetan oma viimased e-kirjad ja lahkun kell 6.20,» teatab üks naistöötaja. «Ma vaatan veel need praktikaavaldused üle ja lähen siis kell 6.30 ära koju,» lisab tema meeskolleeg. Sarnased tööpäeva lõppu tähistavad stseenid levivad üle kogu kontori.

Abinõu ise on ettevõtte juhtkonna poolt kasutusele võetud selleks, et ületundide tegemist oma töötajate hulgas vähendada, samas tõsta seeläbi tootlikkust organisatsioonis. Ettevõte loodab, et tempokas muusika ergutab töötajaid tempot tõstma ja parasjagu käsil oleva ülesande kiiremini lõpetama, selgitas ettevõtte kõneisik Nobumasa Tanaka.

Terve rida abinõusid tööaja piiramiseks

Riigis, kus seni on valitsenud põhimõte, et mida rohkem aega sa töö juures veedad, seda parem - neil on isegi olemas eraldi sõna, mis tähistab surma, mille põhjuseks on ületöötamine -, on ettevõtete juhid asunud seda dogma võrdlemisi meeleheitlikult murdma. 

Mitsui Home konkurent Daiwa House installeeris oma töötajate arvutitesse näiteks tarkvara, mis hakkab neile saatma tegevjuhi pildiga hoiatusi, kui nad on liiga kauaks jäänud oma arvutisse sisse logituks. Pärast hoiatusi blokeeritakse ka töötaja juurdepääs arvutile.

Küll aga rääkis ettevõtte tegevjuht Moritaka Nohmura, et kuigi neil on sellele lisaks ka kehtestatud keeluaeg, mille kohaselt ei tohiks pärast kella 21 õhtul enam keegi kontoris viibida, leidub siiski töötajaid, kes jäävad ka pärast veel töö juurde. 

Mõned töötajad püüdsid seejuures jääda märkamatuks sellega, et ei võtnud vastu oma lauatelefoni kõnesid, mis neile tehti vastuvõtulauast, kontrollimaks töötajate kohalolekut. Leidus ka töötajaid, kes peitsid end majatootja mudelmajadesse, tehes sealt tööd edasi nii, et keegi neid ei näeks.

Jaapan on muutumas eksperimentaalühiskonnaks, mis proovib läbi töötundide piiramise tõsta rahvuslikku kogutoodangut. Tänaseks on selge, et jaapanlaste praktiliselt legendaarseks muutunud tööeetika ei ole nende majandust palju aidanud. 

Viimase veerandsajandi on riik majanduslikult paigal tammunud. Üks jaapanlasest töötaja suudab täita vaid 2/3 keskmise ameeriklase tööproduktiivsusest - ja see vahe on olnud nii suur juba pikemat aega. Oluline on ka asjaolu, et järjest vähem jaapanlasi tahab surra tööpostil.

Muutuva demograafilise pildi tõttu peavad Jaapani tööandjad arvestama järjest enam väikeste laste emade, eakamate töötajate ning välistööjõu vajadustega. «Meil juba on tööjõupuudus,» kirjeldas Daiwa House tegevjuht. Tema sõnul on nad seetõttu jõudnud olukorda, kus see mõjutab nende ettevõtte elujõulisust ja püsima jäämist.

Prioriteet ka valitsuse tasandil

Jaapani peaminister Shinzo Abe on kuulutunud, et «töökultuuri reformist» saab tema valitsemisaja keskne lubadus. Tema sõnul peavad ettevõtted peavad asuma ümberkorraldusi tegema, et töötajad oleks tavaliste töötundide seas tootlikumad ja läheks õhtul õigel ajal koju.

Sel eesmärgil tahab ta veel selle majandusaasta lõpuks luua 500 000 täiendavat lasteaiakohta, et rohkem naisi saaks tööle minna. Juba praegu on näha, et järjest suurema hulga naiste tööle naasmine on Jaapani majanduse üle pika aja taas kasvule suunanud.

Kuigi suund on selge, on paljude ettevõtete jaoks üsna raske senist töökultuuri murdma asuda. Töönarkomaania on muutunud jaapanlastele niivõrd loomuomaseks. On ettevõtteid, kus kolmetunnised koosolekud, kus võtab osa 80 kesktaseme juhti, on väga tavaline osa tööpäevast.

Samas tunnistab näiteks Ajinomoto tegevjuht Takaaki Nishii, et väga paljud sellised koosolekud on mõttetud. «Koosolekud peaksid toimuma ainult selleks, et arutada läbi teemasid, mis nõuavad otsuste tegemist, mitte lihtsalt mingite aruannete ette lugemist.»

Ettevõte ise on lühendanud tavapärast tööpäeva 20 minuti võrra, nüüd on selle pikkus 7 tundi ja 15 minutit. Tööpäeva lõpuks seati 16.30. «Tootlikkus ei ole sellest langenud,» märkis Nishii.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles