Opositsioon laidab valitsuse kirge betooni vastu

Andres Ammas (paremal) ja Jürgen Ligi

FOTO: Fotokollaaž/Postimees

Järgmisel kolmapäeval läheb riigikogus teisele lugemisele järgmise aasta riigieelarve, mille osas on opositsioonierakonnad ka oma muudatusettepanekud esitanud. Need lähtuvad loogikast, et Eesti riigieelarve oleks järgmisest aastast tagasi plussis. Ka tuleks vähendada nii raha tagumist betooni kui ka riigiasutuste ülalpidamisega seotud kulusid.

27. septembril esitles valitsus järgmise aasta riigieelarvet, mille kulude maht on 10,58 miljardit ning tulude maht 10,33 miljardit. Riigieelarve on riigikogus tänaseks läbinud ka esimese lugemise, minnes teisele lugemisele järgmisel kolmapäeval.

Kuigi valitsus arvestas kriitikaga, mis puudutab struktuurse puudujäägiga riigieelarve koostamist, on siiski ka järgmise aasta riigieelarve kerge puudujäägiga, mille osakaal on -0,25 protsendini SKTst. Tänaste prognooside kohaselt jõuab Eesti riik tagasi struktuursesse ülejääki alles 2020. aastaks.

Opositsioonierakondade, Reformierakonna ja Vabaerakonna jaoks on see järgmise aasta riigieelarve suurim puudus, mistõttu on nende esitatud muudatusettepanekud järgmise aasta riigieelarvesse seotud just sellega, et Eesti riigieelarve saaks juba järgmisest aastast struktuursesse ülejääki viia.

Reformi ettepanek aitaks kokku hoida 65 miljonit

«Valitsus elab üle jõu ja kulutab reserve kiire majanduskasvu faasis, mil neid tuleks hoopis koguda,» märkis riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, viidates ühtlasi ka Eesti Panga ja eelarve nõukogu soovitustele. «Reserve tuleb praegu koguda, mitte kulutada,» toonitas Ligi.

Reformierakonna fraktsioon esitas 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõule kolmapäeval teiseks lugemiseks neli muudatusettepanekut, mis aitaks vähendada mõju riigieelarvele 65 miljoni euro võrra. Kõigi ettepanekute eesmärk on viia eelarve struktuursesse tasakaalu ja nominaalsesse ülejääki. 

Lisaks sellele, et praegu tuleks keskenduda pigem reservide kogumisele, ei rahulda ei Reformierakonda ega ka Vabaerakonda ka ülekulu sisu, mis on nende hinnangul peaasjalikult põhjustatud valitsemiskuludest ja mittetootlikust betoonivalust.

«Me ei aktsepteeri valitsuse tööjõukulude kasvu tööealise rahvastiku vähenemise oludes. Oleme kriitilised ka kire pärast betooni vastu, mida ei toeta analüüsid ja mis kahjustab tööjõupuuduses ehitusturgu. Teeme ettepanku loobuda riigikorterite programmist,» loetles Ligi Reformierakonna ettepanekuid.

«Samuti on tasuta bussisõit rahalise katteta kohustus ning eriti kummaline rongipiletite hinna tõstmise kõrval,» lisas opositsioonisaadik. Ligi sõnul ei ole tasuta asjad jätkusuutlikud ja moonutavad transporditurgu. «Mõlemat transpordiliiki tuleb arendada kvaliteedi ja kättesaadavuse suunas, mitte üht teise arvel,» on tema seisukoht.

Vabaerakonna fraktsioon esitas 2018. aasta riigieelarvesse 27 muudatusettepanekut, mis puudutavad valdavalt ministeeriumide tööjõu- ja majandamiskulude vähendamist. Nende muudatusettepanekud viiksid järgmise aasta riigieelarve sarnaselt Reformierakonna muudatutega isegi väikesesse ülejääki.

«Nagu me ka juba eelarve üleandmisel mõista andsime, on Vabaerakonna fraktsiooni soov vähendada eeskätt riigiasutuste tööjõu- ja majandamiskulusid. 14 sellesisulist muudatust me ka esitasime,» põhjendas Vabaerakonda esindav Andres Ammas. 

Lükkaks maakondade tasuta bussisõidu aasta võrra edasi

Muudatusettepanekute kohaselt soovib Vabaerakonna fraktsioon vähendada riigiasutuste tööjõu- ja majandamiskulusid kokku 10,2 miljoni euro ulatuses. «Lisaks soovime jätta riigimaanteede remondikulud tänavusele tasemele ning tegime ettepaneku 2018. aastaks planeeritud tasuta bussisõidu tagamise maakondades planeerida 2019. aastasse,» jätkas Ammas.

Ka tegi Vabaerakond ettepaneku vähendada maksumuudatustega seotud IT-arendustele kuluvat raha, kuna mitmed algul kavandatud maksud jäid ära ning arendusi esialgsetes mahtudes vaja ei ole.

Tulusid soovib Vabaerakonna fraktsioon suurendada haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas teaduse- ja haridustegevuse täiendavaks rahastamiseks ning doktoranditoetuse suurendamiseks kokku 17,3 miljoni euro ulatuses. Samuti suurendada keskkonnaministeeriumi eelarvet looduskaitsealuste maade tagasiostmiseks ning mesinike otsetoetusteks 5,6 miljoni euroga.

Tulude katteallikatena näeb Vabaerakonna fraktsioon ka riigiasutuste tööjõu- ja majandamiskulude vähendamisele Rail Balticu projekti kulutuste vähendamist 5,4 miljoni eurot, erakondade rahastamise vähendamist 2,7 miljonit eurot ning investeeringute vähendamist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas 4 miljoni eurot.

Vabaerakonna muudatusettepanekutega säästetaks järgmise aasta eelarves üsna Reformierakonna muudatustega sarnases mahus ehk 63,6 miljonit eurot.

Tagasi üles