Kas säästmine on seksikas või mitte?

Madis Müür.

FOTO: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Pole midagi ebaseksikamat kui säästmine. Seltskonnas ei maksa säästmist mainidagi, algab naljade laviin umbes nagu oleksid vaene või kooner, kirjutab investor Madis Müür.

Palju parema meelega räägitakse sellest, kuidas osteti uus iPhone, auto, sein täis uut telekat, mingist uuest öko- või käsitöö tootest, mida kusagil hipsterikohas tarbiti, kirjutab Müür Edasis. Unustatakse ära, et jõukus pole see, mida me tarbime, vaid hoopis see, mis meil peale tarbimist alles jääb.

Müür arutleb, miks me ikkagi eelistame kohest tarbimist, kohest rahuldust ja ei suuda kaugemale mõelda? «Kohe tarbimine on mõnus, mugav. Esmapilgul palju lihtsamini seostatav eduga. Tajud selgemini enda tehtud töö vilju ja naudid neid. Säästmine seondub aga negatiivsega: teatud hüved ja naudingud tuleb edasi lükata, seltskonnas tundud vaese ja igavana. Inflatsioon sööb sääste ja investeerimine on riskantne. Esmapilgul nii ongi.»

Tegelikult meelitab meid asjade võlu, aga nende ostmisega kaasnev rõõm kaob 1-2 nädalaga, nendib Müür. «Enda vara ja netoväärtuse kasvatamise, enda tuleviku kindlustamise asemel valitakse tühjad taskud ja ämblikuvõrgud rahakotis. Selle asemel, et enda jõukust kasvatada, valitakse vabatahtlik vaesus, » kirjeldab Müür.

Säästmine on Müüri sõnul väga kasulik harjumus mitmes mõttes. «Nii on võimalik koguda 3-6 kuu kulude ulatuses mustade päevade või “ülemuse pikalt saatmise” fondi. Sellega kaasnev meelerahu on hindamatu.»

Loe pikemalt Edasi.org

Tagasi üles