Kitt: pean ohtlikuks, et poliitikud ütlevad, millist kaupa tohib müüa ja kuhu poodi teha
1. november 2017, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel Rimi majanduskonverentsil ütles Swedbanki juht Robert Kitt, et Eesti majandusel läheb praegu paremini kui ei kunagi varem, meie inimestel on kõrgemad palgad kui kunagi varem, kuid ka ebavõrdsus on suurem kui ei kunagi varem.
Just viimasel põhjusel ei ole ka eestlaste enesetunne parem kui ei kunagi varem – ikka on kuskil naaber, kellel läheb meist paremini. Kiti sõnul on Swedbankile Eestis 2017. aasta olnud väga hea aasta, kuna ettevõte on sel aastal suunanud Tallinnast välja sada töökohta.
«Eesti edu võti on meie 10 000 ettevõtjat, kes toimetavad, siis kõrbevad ja tõusevad jälle püsti. Ma pean väga ohtlikuks, et poliitikud ütlevad, millist kaupa tohi müüa ja kuhu tohib poodi teha - see pärsib Eesti majandust,» leiab pangajuht.
«Kas müüa rohkem või tõsta hinda?» arutles Kitt, lisades, et see on küsimus, mis tuleb ka paljudel strateegiakoosolekutel üles. «Siis tuleb ülemus või omanik ja ütleb, et tehke mõlemat,» märkis pangajuht.
Kuidas toimetada nii, et suurendada marginaale ja ka kätte jäävat kasumit? «Eesti majanduskasv on laiapõhjaline, viimastel aastatel on meile hoogu juurde andnud tööstuse elavnemine kogu Euroopas. Lääne-Euroopas on SKP neli korda kõrgem – meie marginaal on lihtsalt väikesem,» rääkis Kitt. Tema sõnul on Eesti majandus väga avatud.
«Me ekspordime 80 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust. Me oleme väike ja väga avatud majandus. Küsitakse, miks Eestis palgad on 30 protsenti kõrgemad kui Leedus ja ka Lätis. Põhjus on selles, et me oleme Soomele ja Rootsile väga lähedal. Meie majandus on palju avatum kui Lätis ja Leedus ning kriisi korral saame ka kiiremini ja põhjalikumalt pihta.»
Kiti sõnul elavad eestlased täna sama hästi kui soomlased 1990. aastatel - kui vaadata SKT-d inimese järgi reaalhindades. 4,7 protsenti on Eestis keskmine palk kasvanud 2011. aastast. «2011 oli töötajate kompensatsioon seitse miljardit eurot, tänaseks on see kümme miljardit eurot aastas, seega on töötajad 40 protsenti juurde saanud,» kirjeldas pangajuht.
Töötajate kompensatsiooniks kulub Eestis 50 protsenti lisandväärtusest, Rootsis on see veel kõrgem ehk 55 protsenti. Kasvu 45 protsendilt 2011. aastal 50 protsendile täna on kinni maksnud Eesti ettevõtted. «See on Soome tase. Palgatõus on arusaadav, eriti sidususe tõttu Soome turuga. Ka seetõttu, et teenused ja tööprotsessid lähevad järjest keerulisemaks.»