Alan Vaht: kütusehinnad on rekordilainel

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütus.
Kütus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kütuste maailmaturuhinnad saavutasid oma viimase kolme aasta põhja 2016. a. jaanuaris ja veebruaris. Edasine on olnud justkui märkamatu ralli üles ja praegu näitavad märgid, et hinnatõus ei lõpe niipea, kirjutab Alexela juhatuse liige Alan Vaht oma blogis.

Vaatamata sellele, et kütuseturul on saavutatud pakkumise ja nõudluse tasakaal, võib OPECi viimaseid sõnavõtte arvestades eeldada, et OPEC soovib enamat.

Bensiini hinnapõhi 336 dollarit tonnist saavutati möödunud aasta veebruaris ning diislikütuse hind tegi oma põhja kuu aega varem tasemel 245 dollarit tonnist. Tänaseks on bensiini ja diislikütuse hinnad kerkinud vastavalt 601 ja 552 dollarile tonnist ehk vastavalt 79 protsenti ja 125 protsenti. Ehkki dollarikurss on sama ajaga mõnevõrra nõrgenenud on eurodes väljendatud hinnad kerkinud samuti korralikult. Ka Brenti toornafta barrelihind kerkis reedel üle 60 dollari piiri, mis on kõrgeim tase alates juulist 2015.

Hinnatõusu põhjuseks võib pidada kehtivat naftakärbet, mis pärineb eelmise aasta novembri lõpust kui OPECi liikmed otsustasid piirata naftatootmist 1,2 miljoni barreli võrra päevas. Kärpekavaga liitus ka tänane kõige suurem naftatootja Venemaa koos väiksemate tootjatega. Summaarseks naftakärpe suuruseks on kokku 1,8 miljonit barrelit päevas, mis kevadise pikendamise järel kestab tuleva aasta 31. märtsini.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel langes globaalne kütustega varustatus järsult just aastavahetusega ehk ajal, mil naftakärbe rakendus. Kui möödunud aasta neljandas kvartalis ületas pakkumine nõudlust 1,4 miljoni barreliga päevas, siis 2017. aasta I kvartalis oli üle pakkumine langenud 0,1 miljonile barrelile päevas. Käesoleva aasta II ja III kvartalis pöördus varustatus aga juba negatiivseks ehk nõudlus ületas pakkumist.

Hoolimata kütuseturu tasakaalustumisest on OPEC kütusehindade edasiseks toetuseks asunud ette valmistama järjekordset naftakärpe pikendamist kuni järgmise aasta lõpuni. Üheks põhjuseks on endiselt kõrged kütusevarud, kuid teiselt poolt ka OPECi ning Venemaa soov asendada naftahindade kokku kukkumisest tingitud kaotus suurema tuluga.

Ära ei saa unustada ka Saudi Araabia huvi seoses tulevaks aastaks planeeritud riikliku naftafirma Saudi Aramco 5 prrotsendi aktsiate turule viimisega. Aktsiate edukaks avalikuks pakkumiseks vajavad saudid aga kõrgemaid kütusehindu. OPEC koguneb naftakärpe edasist plaani arutama 30. novembril.

Pingeid kütuseturule lisab ka Iraani naftaekspordi langemine 19 kuu madalaimale tasemele ning USA presidendi Donald Trumpi ähvardus peatada Iraani tuumakokkulepe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles