Maakaupluste ahastus: alkoholiriiulitelt saab vaid tolmu pühkida (42)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustla poe omanik Marge Pissarev.
Mustla poe omanik Marge Pissarev. Foto: Elmo Riig

Eesti lõunapiiril tegutsevad maakauplused ahastavad, et alkoholi ei osteta enam pea üldse ja asi läheb uue aktsiisitõusu tõttu aina hullemaks. Tagatipuks võib peagi jõustuda seadus, mis paneb ka tubakamüügile põntsu. 

Viljandimaal Mustla alevikus asuva Tiigi poe omanik Marge Pissarev ütles, et tema pühib viimasel ajal alkoholiriiulitelt vaid tolmu. «Isegi paksema rahakotiga inimesed ei osta meilt enam alkoholi. Peab ikka rahakoti peale vihane olema kui meilt osta,» rääkis kauplusepidaja.

Kuigi Mustla asub Valkast, Läti viinaralli epitsentrist umbes 60 kilomeetri kaugusel, on piirikaubanduse siirded väga tuntavad. «Kui nüüd veebruaris alkoholiaktsiis veelgi tõuseb, on see juba päris kuri teema, siis ei müü enam midagi,» lausua Pissarav.

Sama juttu rääkis ka Pärnumaal paikneva Kilingi-Nõmme Sinilinnu kaupluse juhataja Ly Raid. «Alkoholimüük on praktiliselt juba praegu null.» Ta saab inimestest, kes Lätis odava napsu järel käivad, täiesti aru. «Kui nüüd hindu võrrelda, peab ikka rumal olema, kui sinna ei lähe,» on ta kindel. «Inimesed tahavad säästa, nad otsivad odavamat lahendust, midagi pole parata.»

Kui varem andis alkoholi ja tubakamüük Sinilinnu väikepoe käibest umbes poole, siis nüüdseks on see kahanenud vaid viiendiku peale. Alkohol moodustab sellest omakorda ligikaudu 10 protsenti. Raid ütles leebelt, et ega ta tahagi, et inimesed liiga palju alkoholi jooksid. «Samas me näeme, kuidas piirikaubanduse tõttu on joodavad kogused suurenenud.»

Kui tuleval aastal tõuseb alkoholiaktsiis veelgi, tuleb väikekauplustel hakata pead murdma, kuidas ellu jääda. «Eks me midagi mõtleme ikka välja ja vajadusel kohendame oma tegevust,» on Raid positiivne. Hoolimata kiduvast müügist ongi väikepoodnikud reeglina optimistlikud.

Suitsumüük sunnitakse leti alla

Lisaks lakkamatutele alkoholiaktsiisi tõusudele võib poepidajad peagi ees oodata veel üks ebameeldiv üllatus. Nimelt menetleb praegu riigikogu tubakaseaduse muutmise seadust, mille kõige valusam punkt keelaks kauplustel suitsupakkide avaliku väljapaneku ja sunniks need kas leti alla või seinakappi.

Marge Pissarev ütles, et tema ei kujuta oma Mustla kaupluse najal ette, kuidas see täpselt välja nägema hakkab. «Üks asi on see, et meil tuleb oma väike pood ümber teha, aga kuidas klient suitsu küsima hakkab ja mida me talle näidata võime, see on kõik väga kahtlane,» ütles ta. Tubakamarke- ja tüüpe on väga palju: klikiga ja kahe klikiga sigaretid, erineva kanguse ja pikkusega sigaretid. «Kuidas klient nende hulgast valiku teeb, kui ta suitsupakki absoluutselt ei näe, sellest ma aru ei saa,» arutles Pissarev.

Ly Raid Kilingi-Nõmmelt rääkis, et juhul kui selline keeld peaks läbi minema, tuleb neil sigarette hoida kas leti all või seinakapis. «Siis oleks nagu apteegis, et klient küsib rohtu ja meie lähme toome talle,» naljatles Raid. Nähtavate suitsulettide kadumine eeldab poodidelt investeeringuid ja mõtlemist, kas ja kuidas nad niigi kitsastes tingimustes oma tooteid paigutavad.

Üks asi on tüli ja raha, mida sellised piirangud kaasa toovad, kuid mis veelgi olulisem: väikepoed näevad seda järjekordse riigipoolse sammuna, mis nad veelgi rohkem nurka suruvad. «Kui kõik nii kinni reguleeritakse ja ära piiratakse, siis võiks ju üldse suitsu- ja alkoholimüügi Eesti riigis ära keelata, oleks kõigil lõpuks kergem,» võttis Raid teema kokku.

Liit kardab väikepoodide täielikku hääbumist

Kuigi väikekaupluste pidajad ise on reeglina leplikud ega kipu väga hädakisa tegema, siis üleriigiline Eesti Väikekaupmeeste Liit on suitsumüügi piiramise suure kella külge pannud. Liit on kokku kogunud 279 väikepoodniku allkirja ja koostanud valitsusele pöördumise, kus seisab, et kui valitsus peaks otsustama tubakatoodete väljapaneku keelustama, kaasneb sellega väikekaubanduse hääbumine maapiirkondades.

Väikepoodnike liidu juhatuse liige, alkoholipoodide keti Aldar Eesti üks omanik Riho Maurer ütles, et maakauplustel on iga sent arvel ning paljudes poodides pole ruumipuuduse tõttu ümberehitustööd ülepea võimalikud. «Kui väljapaneku piirangud tulevad, siis eks iga kaupmees peab lähtuma oma võimalustest ja kaupluse eripäradest. Tõenäoline on tubakatooted paigutada siis leti alla või spetsiaalselt ehitatud kappidesse,» sõnas Maurer.

Kuigi ta möönis, et väikekaupluste eksistents ei püsi ega saagi püsida vaid tubakatoodete najal, tuleb piirangut võtta ühe sammuna paljude seast. Kui arvestada teisigi regulatsioone, näiteks alkoholi väljapaneku piiramist, tuleb väikepoodidel teha arvestatavaid ümberkorraldusi. «See kõik maksab raha.»

«Lisaks tulevatele regulatsioonidele mõjutab eriti Lõuna-Eestis ka piirikaubandus väikekaupluste müügitulusid negatiivselt. Kõik see kokku võib saada nii mõnelegi väikepoele saatuslikuks,» leidis Maurer ja lisas, et maapiirkondades ei ole väikepood tihtilugu ainult kauplus, vaid palju enamat.

Riigikogu lubab karme piiranguid hoolega kaaluda

Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud tubakaseaduse karmistamise eesmärk on ennetada ja vähendada tubaka- ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas.

Silmale nähtavate suitsuriiulite keelustamisega tahetakse tubakast eelkõige eemal hoida alaealised; samas peaks see mõjuma ka kõigile teistele, nii suitsetamisest loobuda soovijatele ja endistele suitsetajatele.

Praegu on eelnõu riigikogus ja ootab teisele lugemisele minekut. Teemaga tegeleva sotsiaalkomisjoni juht Helme Kütt ütles, et nemad võtavad seaduse tõsisemalt ette ilmselt ülejärgmisel nädalal. Ta ei osanud veel täpsustada, kas ja kuidas nad seadust parandavad. Samas lubas ta võtta arvesse huvirühmade seisukohti ja erinevaid õiguslikke analüüse.

Ka komisjoni aseesimees Monika Haukanõumm lisas, et enne hääletamisele panekut tahavad nad eelnõu mõjud veelkord põhjalikult läbi kaaluda. Selle tarvis on komisjon tellinud mitmeid uuringuid ja analüüse, mis peaksid andma senisesest sõltumatumad tulemused. «Vaatame ja arutame, kas ja kui palju on keeldudes põhiseaduslikku riivet ja siis otsustame, missuguseid muudatusi või parandusi me seaduses teeme,» lõpetas Haukanõmm. 

Kommentaarid (42)
Copy
Tagasi üles