Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Alampalga tõus pani ettevõtjad õlgu kehitama

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson (vasakul) ja Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar näitasid eile värsket kokkulepet, mille järgi ei tohi uuest aastast täistööaja korral maksta kuupalgaks vähem kui 500 eurot ja tunnis vähem kui 2,97 eurot. | FOTO: Erik Prozes

Eesti Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit esitlesid eile uut kokkulepet, mille järgi tõuseb Eesti miinimumpalk 2018. aasta algusest 500 euroni ja minimaalne tunnipalk 2,97 euroni.

FOTO: Alari Paluots

See tähendab, et ükski tööandja ei tohi alates järgmise aasta algusest maksta täistööajaga töötavale inimesele vähem kui 500 eurot brutotasu. Seni oli kehtiv alampalk 470 eurot.

Kuigi tööandjate ja ametiühingute juhid rõõmustasid kompromissi üle, kehitasid mitmed ettevõtjad ja firmajuhid selle peale lihtsalt õlgu. Laua taga võib ükskõik mida kokku leppida ja palka tõsta, aga tegeliku tasu paneb paika ikkagi vaba turg. Selle järgi ei ole enam ammu võimalik nii väikese palgaga korralikku töötajat leida, ütlevad nad.

Nii märkiski näiteks Eesti suurima jaekaubandusketi Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand, et alampalga tõus ei mõjuta neid kunagi, kuna isegi pealinnast kõige kaugemal asuvates poodides tuleb kassapidajale maksta rohkem kui 500 eurot kuus. Coop on hea näide, kuna nad ei asu pelgalt pealinnas, vaid neil on üle Eesti enam kui 350 Konsumi, A ja O ning Maksimarketi kauplust.

«Meie kaupluste töötajatest teenib enamik inimesi ikka kõvasti rohkem, kui on alampalk. Kindlasti on üksikuid töökohti, kus tasu on alampalga lähedal, aga üldiselt maksame ikka rohkem,» rääkis Vihand, lisades, et viimastel aastatel on nende kassapidajate kuupalk aastases võrdluses kasvanud 9–11 protsenti.

Alampalga tõstmise või langetamise asemel jälgib Coop pigem üleriigilisi palgauuringuid, mis näitavad konkreetse piirkonna palgataset ja tööjõu liikumist. Kui seal toimuvad muutused, korrigeerib Coop ka oma töötajate palka.

«Võime seda teha mitu korda aastas,» lisas Vihand. «Üldiselt on aga nii, et palju rohkem kui alampalk mõjutab meid turuolukord ja tööjõu kättesaadavus. Nagu teada, on meie sektoris töökäsi väga puudu. See on igas sektoris nii ja see kihutab ka palku tõstma.»

Coop Eesti Keskühistu juhi kinnitusel ei toimi asjad päris nii, et keegi laua ääres otsustab, et võiks nüüd alampalka tõsta. «Vabaturu austajana leian, et konkurents paneb hinna paika ja igasugused riiklikud kokkulepped on lõpuks moonutused, mis takistavad turu arengut,» sõnas kaupmees.

Samasugusel seisukohal oli ka endine tööandjate keskliidu volikogu liige ja mööblifirma Standard omanik Enn Veskimägi, kes ütles, et alampalka ei ole vaja kunstlikult 500 euro peale tõsta, kuna ettevõtted maksavad töötajatele juba nagunii rohkem.

«Ausalt öeldes olen aastaid olnud selle põhimõtte vastu, et meil üldse eksisteerib selline asi nagu alampalk. Ma arvan, et see on lihtsalt üks asi, millega ametiühingud saavad pildile tõusta,» ütles suurettevõtja.

Veskimägi leidis, et alampalk ei ole mingi imevits, ja paljudes riikides ei ole seda üldse. Tema sõnul on see ettevõtte enda viga, kui ta nii madalat palka maksab. «Tõenäoliselt on see juba aga igal pool kõrgem. Võib-olla teenindussektor välja arvata,» lausus ta.

Mööblitööstur rääkis, et Eestis on pea kõigis sektorites töökäsi puudu, mis loob tohutu palgasurve ja kergitab nõnda töötajate palka. «See on nii igas sektoris juba pikemat aega. Seega polegi alampalk enam kohane. Poliitikud ei saa sellest lihtsalt aru,» sõnas ta.

Lisaks tõi Veskimägi välja, et miinimumpalka ei ole vaja tõsta, kuna järgmisel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum nagunii 500 euroni, mis jätab madalat või keskmist palka teenivatele inimestele rohkem raha kätte.

Seevastu Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütles, et alampalga tõstmine 30 euro võrra 500 euroni on väga närune tõus, mis madalapalgaliste elujärge ega Eesti majandust mitte kuidagi paremaks ei tee. Seetõttu võinuks tema hinnangul alampalka kergitada vähemalt 600 euroni.

«Praegune tõus on liiga väike. Ma olen nõus nende inimestega, kes ütlevad, et peame Eesti ühtehoidmist suurendama ja madala sissetulekuga inimeste palka tunduvalt rohkem tõstma kui praegu,» rääkis ta. «Eesti ühiskond peaks olema kordades võrdsem, kui see praegu on.»

Pärnitsa sõnul on selge, et miinimumpalga kosmeetiline kohendus ei muuda Eesti majandust kuidagi. Lisaks on ettevõtja kinnitusel absurdne, et praegu kasvavad keskmine ja alampalk sisuliselt samas tempos. «Alampalk peaks kindlasti kiiremini tõusma,» märkis ta.

Kuigi mõni ettevõtja on soovitanud miinimumpalga hoobilt 1000 euroni tõsta, toimiks Pärnits veidi leebemalt ja tõstaks selle alustuseks 600 euro peale. «Ettevõtetel ei jääks midagi investeerimata, uksi ei peaks kinni panema, aga inimeste elujärg paraneks rohkem, raha jääks enam kätte,» märkis ta.

Pärnits on arvamusel, et kui ettevõte ei suuda töötajale maksta isegi 500 eurot, siis ei peaks teda üleüldse eksisteerima. «Sellise palgaga töö ei ole normaalne töö. On muidugi erandeid, sõltuvalt piirkonnast ja sektorist,» ütles ta. «Samas mõtlemine, et maksame sellest veidikene rohkem, pole ka mingi õige mõtlemine.»

Kommenteerides kaubandustöötajate – kassapidajate ja teenindajate – madalaid töötasusid, leidis Pärnits, et siin peitub põhjus selles, et Eestis on kauplusi lihtsalt liiga palju. «Kui käive koonduks väiksemale poepinnale, saaks ka kassapidajale rohkem maksta. Praegu on seis selline, et tuleval aastal tuleb jälle 15 suurt toidukauplust. Iga nurga peal on juba pood,» rääkis ta.

Pärnitsa sõnul teenivad paljud Eesti firmad suurt kasumit, aga töötajad saavad väga madalat palka. «Paljud suurfirmad maksavad omanikele kopsakaid dividende, aga ehk oleks õigem teenitud kasum töötajate palkadesse suunata,» leidis ta. «See tuleks ringiga ühiskonnale tagasi. Inimesed tarbiksid rohkem, maksaksid makse rohkem ja ühiskond oleks tervem.»

Maksuameti andmetel on Eestis tänavu umbes 40 000 miinimumpalga saajat. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on alampalka saavate inimeste arv ligikaudu 1000 võrra langenud. Amet võttis statistika tegemisel arvesse töötajad, kes töötasid aasta jooksul täistööajaga ja said vähemalt ühel kuul miinimumpalka.

Peterson: Tallinna tööandjad elavad pilvedes

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et kuigi täpset ja kõikehõlmavat statistikat napib, on Eestis umbes 70 000 töötajat, kes teenivad miinimumpalka. Ta lükkas ümber tööandjate jutu, et alampalga tõstmine ei puudutavat mitte kedagi.

«Pigem on alampalka saavate töötajate arv viimastel aastatel kasvanud, kuna tööandjad pole lihtsalt palgakasvuga kaasa tulnud,» nentis Peterson. Tema sõnul räägivad juttu, et alampalk ei huvita kedagi, peamiselt Tallinna tööandjad, kes lähtuvad kitsalt oma tutvusringkonnast.

«Neid ettevõtteid on üle Eesti tegelikult väga palju, kus alampalka makstakse. Isegi pealinnas on tehaseid ja firmasid, kes seda teevad,» kinnitas ametiühingu juht. Ta tõi näidetena välja kinnisvarahoolduse, postkontoritöötajad, aga ka kaubandustöötajad ja turvamehed, kellele makstakse kas miinimumpalka või sellelähedast töötasu.

Viis aastat tõusu tööviljakuse tempos

Peale järgmise aasta miinimumpalga taseme leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku ka edasise miinimumpalga tõstmise metoodikas aastani 2022.

Selle kohaselt tõuseks töötasu alammäär kahekordses prognoositud tööviljakuse kasvu tempos, kuid mitte kiiremini kahekordse reaalse majanduskasvu prognoosist. Samuti ei saa töötasu alammäär langeda allapoole 40 protsenti keskmisest prognoositavast brutokuupalgast.

Töötasu alammääras võidakse erakorraliselt kokku leppida eelnimetatud punkte arvestamata juhul, kui keskmine kuupalk peaks kasvama kiiremini kahekordsest reaalsest majanduskasvust või kui majandus on neli järjestikust kvartalit kahanenud.

Allikas: PM

Tagasi üles