Ligi: euroala majanduspoliitika on muutunud

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusminister Jürgen Ligi Foto: Priit Simson

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas teisipäeval riigikogu ees, et euroala riikide majanduspoliitika on muutunud ning riigid on mõistnud range eelarvepoliitika vajadust.

«Ma julgen öelda, et liikmesriikide majanduspoliitiline mõtteviisi juba praegu muutunud. Poliitiline tahe on alati võtmeks ning selle tõestuseks on need riigid, kus ka seniste reeglite alusel on suudetud hoida vastutustundlikku eelarvepoliitikat,» lausus Ligi.

Ligi märkis, et euroala majanduspoliitika ei saa olla leebe, sest see oleks samm lähemale uuele usalduskriisile.

Ligi kinnitas, et euroliidus viiakse sisse liikmesriikide majandusarengu terviklik jälgimine, et ennetada Euroopa Liitu ja euroala ohustavate riskide realiseerumist.

«Euroopa Liit saab õiguse nõuda riikidelt kava vajalike sammude astumiseks, et lahendada euroala ja Euroopa Liitu ohustavaid konkurentsivõime ja finantsstabiilsuse probleeme,» märkis Ligi.

«Kollegiaalne surve ja nõuanne ning sanktsioonide võimalus aitavad tagada õiget eelarvepoliitikat tavaolukorras ning kiiret väljumist ülemäärasest puudujäägist. See on oluline samm edasi, ehkki Ministrite Nõukogus lepitud tekstide näol on tegemist kompromissiga ühelt poolt automaatsemaid sanktsioone ja teiselt poolt ministrite suuremat rolli pooldavate riikide vahel,» iseloomustas Ligi euroliidu uut majanduspoliitikat.

Ligi märkis, et euroala 17 riiki ja veel kuus riiki (nende hulgas ka Läti ja Leedu) on ühinenud paktiga, millega võetakse vabatahtlikud eesmärgid konkurentsivõime parandamiseks ja kollegiaalsele survele allumiseks.

«Ühisraha ja ühtne finantsturg seab vajaduse tihedama koostöö ja siduvamate poliitiliste lubaduste järele,» märkis Ligi.

Ligi viitas, et liikmesriigid peavad kinni pidama kokku lepitud graafikust vähendada eelarvete puudujäägid 2013. a. vähemalt 3 protsendi tasemele. Ligi sõnul on see eesmärk on miinimum, millele peab järgnema eelarvete tasakaalustamine.

Euroala riigieelarve puudujääk oli 2010. aastal 6 protsenti ja riigivõlg 85,1 protsenti SKP-st.

«Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ei ole algatatud ainult 3 riigi – Eesti, Rootsi ja Luksemburgi suhtes,» meenutas Ligi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles