TTÜ näitab Eesti Energiale alternatiivset tulevikku

Hando Sutter (vasakul) ja Jaak Aaviksoo

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Jaak Aaviksoo lubas vestluses Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteriga, et ülikool aitab tõsta alternatiivenergia osatähtsuse riigi peamises energeetikafirmas lähiaastatel 40 protsendini.

Aaviksoo hinnangul peavad idapiiri-äärsete tuuleparkide arendajad kuni Soome ühinemiseni NATOga leppima kaitseministeeriumi seatud ehituspiirangutega, et mitte segada luureradarite tööd. Samas on nii Eesti Energia kui ka tehnikaülikooli juht ühel meelel, et me ei peaks leppima vaid põlevkivi põletamisega ning lisaks tuuleenergiale on muidki võimalusi, kuidas Eesti Energia saaks tõsta alternatiivsete energiaallikate osatähtust oma portfellis mitu korda.

- Kuidas te selgitate muljet, et insenerile kehtivad Eesti Energias karjääripiirangud: tippjuhtkonda jõudmiseks pead sa olema kas jurist või raamatupidaja.

Sutter: See väide ei vasta tõele, sest praegusest viiest Eesti Energia juhatuse liikmest kolm on insenerid. Meie enam kui 400 tippspetsialistist üle 300 on tehnikaülikooli taustaga. Ükski teine kool ei saa siin ligilähedalegi. Ma arvan, et tehnikaülikooli lõpetajatel on väga hea väljavaade teha karjääri tehnikaaladel ja Eesti Energias.

Mina olen mehaanikainsener ning õppinud majandust ja äri juurde. Olen oma hariduse saanud tehnikaülikoolist ja oma karjääri ma võlgnen paljuski sellele majale (jutuajamine toimus TTÜs – A. R.).

Aaviksoo: Nii ettevõtluses – eriti tootvas ettevõtluses – kui ka energeetikas on tippjuhtkonnas valdavalt insenerid, sest ilma tehnoloogilise kompetentsita pole võimalik seal lisaväärtust luua. Võib-olla üleminekuperioodil, kui ostan, müün ja vahetan mentaliteet oli tähtsam kui millegi reaalse loomine, olid vahendamise funktsioonid olulisemad.

On palju häid näiteid, kus insener on omandanud lisaks IT-, majanduse ja õigusteadmised. Tippjuht ilma nendeta ilmselt läbi ei saa. Häid näiteid vastupidisest – kus jurist oleks hiljem õppinud inseneriks või majandusteadlane IT-spetsialistiks – väga palju ei ole. Noorte inimeste tulevikule mõeldes vajab rõhutamist, et ettevõtteid loovad pigem ettevõtlikud insenerid, mitte juristid või finantsistid.

Midagi on siiski kõigile vaja. Oleme Tallinna Tehnikaülikoolis, mida rahvusvahelises suhtluses kutsutakse TalTechiks, astumas olulist sammu tulevikku, seades kõigi erialade ja kõigi oma tegevuste keskmesse kaasaegsete, infotehnoloogial põhinevate pädevuste arendamise. Selle algatuse nimi on TalTechDigital.

- Alles hiljuti kehtis nõue, et näiteks ühistu või ettevõtte voolumõõtja näitusid tohtis lugeda vaid elektriinseneri haridusega inimene. Kuidas on inseneri töö sisu viimasel ajal muutunud?

Sutter: Eesti Energia transformeerub praegu rauaettevõttest IT-ettevõtteks. Kui varem võisid sa töötada kogu oma karjääri jooksul nii, et sa teise alaga kokku ei puutunud, siis tänapäeval tungib energeetika IT-valdkonda ja vastupidi.

See muutus eeldab spetsialistidelt varasemast paremat kohandumis- ja koostöövõimet ning seab ootused ka noorte spetsialistide ettevalmistamisele. Inseneriteaduste piirid on mõnevõrra hägustumas, piirid distsipliinide vahel pole enam nii selged kui 20 aastat tagasi.

Meie Auvere elektrijaamas on 10 000 andurit, kust tuleb igal ajahetkel meeletus koguses informatsiooni – ligi 40 000 erinevat sisendit. See, mida selle informatsiooniga peale hakata, nõuab mitmekülgsust.

- Kui andekas Eesti inimene töötab ennast üles, siis liigub ta kiiresti sellistele tööjõuturgudele, kus talle makstakse palju rohkem kui siin. Kuidas suudab Eesti Energia interdistsiplinaarsete oskustega spetsialiste enda juures hoida?

Sutter: Elu pole nii mustvalge, et täna tuli inimene tööle ja tiksub meie juures kuni pensionile minekuni. Meil on mitu valdkonda, kus me oleme maailmas päris heal tasemel ja saame oma teadmist ka maailmale müüa. Tänu sellele oleme toonud talente kodumaale tagasi. Kuid maailma on läinud ka meie juures tuule tiibadesse saanud inimesi. Need etapid on normaalseks arenguks vajalikud nii ettevõttele kui inimesele.

Meie ühiskonnas võib-olla väärtustatakse vähe asjaolu, et me teeme huvitavat ja Eesti ühiskonnale väärtuslikku tööd. Oluline on, et suur osa meile tööle tulevaid noori spetsialiste käivad meie juures eelnevalt praktikal. Kui nad teevad meie juures kuus nädalat päris tööd ja neid ei panda põrandaid pühkima, siis nad näevad, et see töö on huvitav. Me oleme valmis noorele andma kohe päris töö, mille eest me maksame üle Eesti keskmise suurusega palka.

Me tahame näidata, et inseneri eriala on väga potentsiaalikas ja huvitav. Kui seda õigesti õppida, siis kaasneb puhas rõõm. Seetõttu algab meie koostöö juba põhikoolide tasemel ja hõlmab õppeprogramme, mis peaksid olema huvitavad ja sisukad.

Tehnikaülikooli Ida-Virumaa kolledž on meid väga palju aidanud sellega, et paljudel venekeelsetel spetsialistidel on võimalus edasi õppida.

Aaviksoo: Ei Eesti Vabariik, tehnikaülikool ega Eesti Energia ole suletud süsteemid. Kui inimesed tulevad ja lähevad, siis sellest võidavad kõik. Suletus ei ole lahendus ja ma julgustan kõiki uusi väljakutseid vastu võtma, kui vaid tiivad kannavad. Tugevad tiivad toovad ka koju tagasi.

- Kuidas on juhtunud, et Eesti Energias toimunud tehnoloogiline revolutsioon viidi läbi välisettevõtete oskusteabe baasil?

Aaviksoo: Põlevkivienergeetika ja selle aluseks olevad tehnoloogiad pole tulnud Eestisse välismaalt ja see väide ei vasta tõele. Samas on Eesti Energias kasutatavaid tehnoloogiaid sadu ja ükski maailma ülikool ei suuda kõiki tehnoloogiaid arendada ja õpetada. Suur hulk asjakohastest tehnoloogiatest on arendatud Eestis, kasutades nii tehnikaülikooli kui ettevõtte enda kompetentsi.

Mõistmaks tänapäevast tehnoloogilist arengut, vaatame näiteks nutitelefoni – selle riista sees on üle saja riigi tehnoloogia arendustöö. Tänapäeval pole võimalik ükski tehnoloogiline arendus, mis oleks sündinud vaid ühe ettevõtte või ülikooli arendustöö põhjal. Tipptasemel võetakse tükid sealt, kust on võimalik saada parimaid asju.

Kui aga küsida, kus tänapäeva maailmas asub põlevkivi kompetents, siis see koht on Eesti. Neid riike on veel, aga Eesti on olulisel ja keskel kohal. Meie oleme suutnud need lahendused kokku panna ja peatöövõtja oli eesti inimene ja insener.

Sutter: Enefiti tehnoloogia oli välja töötatud koostöös Soome-Saksa ettevõtte Outoteciga, kaasatud oli ka Tallinna Tehnikaülikooli inimesi. Kuid selle asja panid käima ikkagi Eesti insenerid ja tehnikaülikooli inimesed. Kuid kaasas oli selles töös vähemalt paar Stuttgardi ülikooli asjatundjat. Meil kohapeal on mitmel inseneril hoopis Peterburist pärit tehniline haridus.

Oli väga julge samm panna utmine, gaasi tootmine ja poolkoksi põletamine elektri koostootmisega ühes tsüklis käima. See lahendus andis meile võimaluse võita põlevkivitööstusele järgmine kümnend, sest põlevkivi otsepõletamine elektriks pole väga  efektiivne ning tekitab ka rohkem õhuheitmeid kui elektri ja õli koostootmine.

Täna ma julgen öelda, et Enefiti uus õlitehas töötab projektvõimsustel ja üle selle. Uue tehnoloogiaga saime kätte üle 80 protsendi efektiivsust ja meie keskkonnanäitajad on kolmandiku võrra paremad. Siin on tehnikaülikooli roll väga oluline ja koostööd on tehtud mitmete insenerikoolkondade vahel.

- Milliseid lahendusi saab tehnikaülikool Eesti Energiale pakkuda taastuvenergia valdkonnas?

Aaviksoo: Võime võtta praktilise ülesande: kuidas tuulikud ja rahvuslik julgeolek saaksid koos eksiteerida? Kuhu panna radar ja kuhu panna tuulikud, et need üksteist ei segaks? Pakkuda labade katmise tehnoloogiat, et nad ei segaks meie elektroonilisi silmasid – see on üks olulisemaid küsimusi tuuleenergeetikas.

Või biomassi põletamise küsimused: kuidas panna erinevad materjalid koos niimoodi põlema, et see annaks kõrgeima efektiivsuse ja kõige vähem jäätmeid? Klassikaline ülesanne tänapäevases taastuvenergias. Soovime veel enne järgmist jaanipäeva kokku saada ja vaadata, mida konkreetset oleme suutnud käivitada.

Sutter: Me tahame viie aastaga viia alternatiivenergia osa Eesti Energias praeguselt ligi 13 protsendilt 40 protsendini ning sellesse suunda investeerime järgnevatel aastatel kõige rohkem.

Ka päikeseenergia on portfellis ja me tahame juba esimese megavati sellel aastal installeerida. Siin on tegemist hajaenergeetika lahendustega, kus Eestis on juba üle tuhande mikrotootja. Päikesest elektri tootmise tehnoloogia on asi, millega tegeletakse ka tehnikaülikoolis, ning ma ei välistaks, et ükskord teeme midagi koos ka selles valdkonnas.

Taastuvenergia ja hajalahendused muudavad kogu mängu. Varem töötas süsteem nii, et suur elektrijaam asus Narvas, sellega olid seotud ülekandevõrk, jaotusvõrk ja tarbijad. Praegu toimub demograafiline muutus, külad jäävad tühjaks, Tallinna ümber elanikkond kasvab, tarbijad lähevad teise koha peale. Varasemad suured tarbijad muutuvad hoopis ise tootjateks.

Näiteks mitu tuhat inimest sõidab elektriautoga, nad jõuavad õhtul koju ja kella 18–19 vahel panevad autod kõik ühekorraga laadima. See on elektritarbimise üks tippaegu, hinnad on kõrged. Automaatika, mis teab, et auto peab olema laetud hommikul kella kuueks, leiab turult aga need kõige sobivamad tunnid, mille jooksul laadida. Lisaks jõuab auto öö jooksul ennast mitu korda võrku maha laadida, tagasi elektrit anda, teenides kallimal tunnil omanikule raha. See võib olla viie aasta pärast reaalsus.

Kui me eelmise aasta lõpus lõpetasime kaugloetavate elektriarvestite projekti, siis see info on koondatud ja see on meeletu potentsiaal, mida pole ühelgi teisel riigil. Me oleme vähendanud võrgukadusid seitsme protsendi pealt nelja protsendi peale. Tänu sellele saime vähendada võrgutasusid, samal ajal naabrite juures kipuvad tasud tõusma.

Aaviksoo: Kogu Eestis elektrienergia jaotusvõrgustiku näol väljatöötatud infrastruktuur võimaldab teha täiesti unikaalseid uurimistöid, avades tee maailma juhtivate keskuste hulka selles valdkonnas. Kusagil maailmas ei ole sellist infrastruktuuri välja arendatud – see on Eesti Energia arendustöö, mille võimaldas poliitiline otsus tarbijate ja tarbimiskohtade tehnologiseerimiseks.

Sutter: Oluline on ka see, et viimase kolme aastaga on tarbijate rahulolu meie võrguteenusega kaks korda kasvanud. See tuleb asjaolust, et selle asemel et oodata rikke puhul tarbija helistamist, teavitame hoopis meie teda SMSiga. Kui rike on kõrvaldatud, siis anname sellest kohe teada. Juba nii väike muudatus andis suurema rahulolu.

Tegemist on väikese tehnoloogilise revolutsiooniga, mille baasilt suurandmete teenuseid edasi arendada ja selle kogemusega maailma vallutama minna on täiseti reaalne. 

- Taastuvenergia, traditsioonilise energia ja võrkude koosmõjus on tekkinud huvitavaid probleeme. Taanis ja Saksamaal toodetakse tuuleenergiat nii palju, et seda tuleb müüa miinushinnaga, mis hakkab turgu mõjutama, kahjustades suurte püsikuludega tootjaid. Kuidas meie saame selliseid probleeme vältida?

Aaviksoo: Energiavõrgu robotiseerimiseks tehtud investeering avabki lahendusvõimalusi lokaalse tarbimise ja tootmise tasakaalu saavutamiseks. Meie oleme kindlasti suutelised siin uusi lahendusi pakkuma.

Teine probleem seisneb energia salvestamises, milleks seni häid lahendusi ei ole. Küll pumbatakse vett tünnidesse või soojendatakse, aga kaod on kõikide seniste lahenduste juures väga suured. Targad võrgud suudavad siingi pakkuda uusi lahendusi.

- Kuidas teha nii, et tuulikud ei segaks radareid? Kas seda probleemi on võimalik tehnoloogia abil lahendada?

Aaviksoo: On materjalitehnoloogilisi, ruumilisi, aga ka rahvusvahelisel koostööl põhinevaid lahendeid. Kui meie põhjanaaber ühineks NATO õhuseirega, siis oleks radarite probleemil rohkem lahendusi.

Ettevõtjatele, kes ei saa praegu Ida-Virumaal oma tuulikute püstitamiseks luba, osutaksin, et kui me tahame, et need tuulikud jääksid meie omaks ja ei muutuks ühel hetkel kellegi teise omaks, siis tuleb kõiges arvestada ka julgeolekuaspektiga. 

- Mida kostate puidutöösturite, keskkonnakaitsjate ja katlamajade omanike kriitika peale, et puidu põletamine Narva elektrijaamade kateldes on vähem efektiivne kui spetsiaalselt selleks ehitatud ahjus?

Sutter: Majanduslik vaade ütleb, et kui selle puiduga tehtaks midagi tasuvamat, siis meie kateldes põletamiseks seda ei jätkuks. Teine vaade ütleb samal ajal, et efektiivsus on suurem, kui ära kasutada nii põletamisel tekkiv soojusenergia kui ka elekter.

Väheväärtusklikku puitu tekib metsatööstuse kõrvalproduktina, kuid ka metsa langetamisel. Metsaettevõtted on minu poole pöördunud sooviga, et me võiksime kändusid ja oksi palju rohkem põletada, metsaserva toodud oksahunnik kujutab endast ettevõtjale negatiivset väärtust, sest äravedamisele tuleb peale maksta. Kuid see on hulk energiat ja meil on palju võimekust, et seda ära põletada suuremas mahus kui praegu.

_______

Sutteri ja Aaviksoo tippkohtumine

  • 2016. aasta veebruaris alustasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter omavahelist koostööd, et koordineerida nelja olulist töösuunda.
  • Tippjuhtide määratud töögrupid keskenduvad kaevandamise, energia tootmise, elektrivõrkude ja järelkasvuga seotud teemadele.
  • Tänavu oktoobris toimus jätkukohtumine, kus kinnitati Eesti Energia huvi ülikooli teaduskompetentsi kasutamiseks äritegevuses.
  • Näiteks esitas TTÜ Eesti Energia uute äriideede tutvustamiseks loodud Ideepanka 35 arendusideed, tõustes suurimaks kontserniväliseks ettevõtte arenguideede loojaks. Ideepank, mis töötab ärivõimaluste arendamise inkubaatori põhimõttel, on kogunud 500 erinevat arendusideed.

Allikas: Eesti Energia

Tagasi üles